Majandusarvestuse areng

Luca Paccioli

Jan 1, 1494

tuntud matemaatik, kirjanik, õpetlane ja rändur, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku "Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Pacioli traktaat koosneb 36st peatükist, mis sisaldavad väga põhjalikke ning üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning näiteid praktikas.

Arvelaud

Jan 1, 1550

Tänapäeva arvelaua eelkäijat tunti Venemaal XVI sajandist. Sellega oli võimali sooritada nelja aritmeetilist tehet täisarvude ja harilike murdudega. Tänapäeva kuju omandas arvelaud XVIII sajandil seoses araabia numbrite ulatusliku kasutuselevõtuga

Raamatupidamise arvestamise reeglistiku kinnitamine

Jan 1, 1673

Aritmeetikamasin

Jan 1, 1709

1. aastal tuli itaallane Giovanni Poleni, kes konstrueeris nn aritmeetikamasina. Ta jättis ära käsitsi käitamise vändad ja kangid ning pani masina liikuma mehaaniliselt nööri otsas rippuva pommi abil, mis omakorda pani pöörlema trumli. Masin sooritas mehaaniliselt terve rea operaatori poolt ettenähtud tehteid ja rakendati seega esmakordselt arvutuste programmeerimise printsiipe.. Praktiliselt oli masinale vaja ette anda ülesanne ja seejärel jäi üle ainult tulemust oodata.

EV raamatupidamise seadus

Jun 8, 1994

Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti Vabariigis teravdatud tähelepanu alla 1994 aastal, kui võeti vastu 08.06.1994 "EV Raamatupidamise seadus", mis hakkas kehtima 01.01.1995 aastal.

Uus ,,Raamatupidamisseadus"

Jan 1, 2003

Tänasel päeval töötavad ja juhinduvad raamatupidajad aga juba uue seaduse järgi. Uus "Raamatupidamise seadus" võeti vastu 20. novembril 2002 aastal ja hakkas kehtima 01. jaanuarist 2003 aastal. Kehtivale seadusele on tehtud peaaegu igal aastal ka seaduse muutmise seadusi, seega tuleb alati kursis olla kehtivate nõuetega.