Liivi sõda Maria S.

Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

1551

1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada samal aastal lõppevat vaherahu. Viimatine oli sõlmitud 1531. aastal, veel Wolter von Plettenbergi ajal. Ehkki liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahu samuti sama pika aja peale sõlmida, olid need lootused siiski väikesed, sest vahepeal oli Venemaa oluliselt tugevnenud: vallutamisel oli Kaasani khaaniriik ning Ivan Julm, kes iseseisvalt valitses alates 1547. aastast, omas üha suuremaid ambitsioone.

Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu

1554

1. aastal lõppes Liivimaa ja Venemaa vahel 20-ks aastaks sõlmitud vaherahu. Liivi ordu ja teised Liivimaa poliitilised jõud lootsid, et uus rahu õnnestub ka pika aja peale,aga see ei õnnestunud ja seejärel puudus lepinguline vahekord Liivimaa ja Venemaa vahel ilmselt sootuks, kuni saabusid Liivimaa saadikud järjekordsetele läbirääkimistele rahu pikendamiseks, selleks ajaks oli Ivan IV asus eriti intensiivselt nõudma Tartu maksu tasumist, mille seadis rahulepingute põhitingimuseks.

Liivimaal toimub koadjuutorivaenus

1556

Riia peapiiskop Wilhelm polnud oma olukorraga pärast Volmari retsessi sõlmimist aga endiselt rahul ja nüüd Wilhelm asuda intensiivsemalt tegutsema: ta sõlmis uuesti tihedamad sidemed oma venna, Preisimaa hertsogi Albrechtiga ning too otsis vennale välja sobiva koadjuutori: Mecklenburgi hertsogi noore venna Christophi. Aga järgnenud vastasseisus maapäeval ei suutnud vaenupooled enam omavahel kokku leppida ning 1556. aasta suvel puhkes Vana-Liivimaa ajaloo viimane kodusõda.

Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

1557

1. aasta lõpul saabusid Liivimaa saadikud taas Venemaale, lootuses tsaari viha vaigistada ja vaherahu ikkagi kinnitada. Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud maksu kohest tasumist.Kui oli arusaadav, et raha pole, tsaar vihastas ja keeldus edasistest läbirääkimistest.

Venelased piiravad esmakordselt Paidet

1558

Renneri sõnul arvas Järva foogt alguses, et Paidet pole võimalik kaitsta ning lahkus enamiku varaga Tallinnasse. Kuid 8. augustil, kui venelased linnust piirama asusid, oli foogt nähtavasti taas linnuses ja otsustas mitte alistuda. Venelased vallutasid tänu kohaliku poisi Hans Bare teenäitamisele küll Paide linna, kuid et neil suurtükke polnud, siis jäi linnus vallutamatuks. Foogtil õnnestus linnusest püsside ja suurtükkidega tulistades venelased peagi linnast lahkuma sundida.

Ordu vastulöögi katse

1558

Kettler otsustas 1558. aasta sügisel, kui venelaste rünnakud olid vaibunud, proovida vähemalt osa kaotatust tagasi saada. Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda ja Kettler siirdus Laiuse linnuse alla. Seal sai ta aga haavata ning pärast seda sõjalised aktsioonid lõpetati.

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

1. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi. Johann Renneri kroonika andmetel sooritasid kohalikud ordukäsknikud väikeseid retki ka Vene piiri taha.

Narva langeb Ivan Julma kätte

May 12, 1558

Narva pommitamine jätkus kuni 11. mail süttis linn põlema. . Seda kasutasid Ivangorodis olevad venelased kohe ära ning tungisid Narvasse sisse. Linlased ei suutnud vastupanu osutada ja alistusid. Ainult ordulinnus pidas ühe päeva veel vastu ning oli sunnitud seejärel samuti alla andma. Narva foogt ja teised olulisemad ametimehed olid juba varem linnast lahkunud, nüüd anti see võimalus ka kõigile teistele, kes ei soovinud Vene võimu alla jääda.

Venelased vallutavad Tartu

Jun 18, 1558

Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Piiskop oli küll appi palunud ordut, kuid see pidas venelaste sõjasalka liiga suureks ega julgenud venelasi segama minna. Nõnda algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.

Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

1559

1. aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.

Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

May 13, 1559

Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

1. aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler (vana meister Fürstenberg saadeti Viljandisse) ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati. See saatus tabas teiste hulgas ka maamarssalit.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.

Aug 21, 1560