-
1208
1208
Eesti vallutamist alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega -
Period: 1208 to 1210
Ajavahemikus 1208-1210
Esialgu toimus sõda ainult Ugandil ja Sakalas, aga 1210. aastaks alienes Läänemaale, ning sellega sekkusid mereretki sooritanud saarlased. -
Period: 1212 to 1212
Ajavahemikus 1212
Haarati sõtta Kesk ning Ida-Eesti. Põhiline tegevus tol ajal oli vastastikune rüüsteretk. Võimud eeldasid saada püsiva võimu linnuste üle
Täihtsamad linnused olid Otepää ja Viljandi -
Period: 1215 to 1216
Ajavahemikus 1215-1216
Eestlaste ühine maa ja meresõja plaan ebaõnnestus Riia, liivlaste ja latgalite vastu. Lõpuks jäeti esimene rüüsteretk Saaremale -
Period: 1217 to 1217
Madisepäeva kaotus
Tunnustati Riia sakslaste ülemvõimu -
1219
Taani kuninga sekkumine
Taani kuningas sekkus aktiivsemalt Liivimaa saatusesse, sõda kestis rohkem kui 30a -
Period: 1220 to 1220
enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud
Aasta lõpuks oli enam-enamvähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud -
1222
Valdermar II alistamine
Saarlaste alistamiseks ehitati Saaremale Valderma II käsul kivilinnus -
1223
Valdermar II nõrgenemine
Positsioon nõrgenes oluliselt. Mais langers Taani kuningas Valderma II oma kodumaa Schverini krahvi Heinrichi kätte vangi. Teda hoiti kinni üle kahe aasta. -
Period: 1223 to 1224
Sakslaste ülestõus
Sakslastel õnnestus järgjärgult ülestõus maha suruda ja oma võim Mandri-Eestis taastada -
Period: 1226 to 1227
Ajavahemikus 1226-1227
Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid vallutasid kõik taanlaste Eesti valdused, k.a Tallinna linnus -
Period: 1226 to 1227
Ajavahemikus 1226-1227
Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid vallutasid kõik taanlaste Eesti valdused, k.a Tallinna linnus -
1227
Eesti maakondade lõpp
Alistamine viidi lõpul 1227 aastal kui vallutati Saaremaa -
1230
Pingestus Novgorodis ja Pihkvas
Konkurents pingestus Novgorodi ja Pihkva vahel -
Period: 1233 to 1234
Ajavahemikus 1233-1234
Vastastikused sõjakäigud, millesse olid segatud Tartu piiskopkond -
1240
1240
Alustas Pihkva võimu taotlenud vürts piiskopi, Saksa ordu ja Põhja Eesti Taani kuninga toetud sõjakäiku Pihkva vastu -
1242
Novgorodi vürsti hõivang
Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš hõivas Pihkva, kes võttis seejärel ette rüüsteretke Liivimaale -
1242
Tartu piiskop ja Saksa ordu saavad lüüa
5.aprillil alistas Aleksander Saksa ordu ja Tartu piiskopi, juba varem oli vürst löönud tagasi Saksa ordu võimu -
1268
Saksa ordu loobumine
Kui Saksa ordu sai lüüa Vene vürstide ühise sõjaväe käest Rakvere lahingus, pidid 18 veebruaril loobuma Vadja ja Ingerimaast.