Keskaeg Eesti alal

Muistne vabadusvõitlus algas

Jan 1, 1208

Keskaeg Eesti alal

Period: Jan 1, 1208 to Jan 1, 1558

Muistne vabadusvõitlus lõpes ja algas keskaeg

Jan 1, 1227

Eestlased kaotasid ja Eesti oli jagatud Taani, Liivi ordu, Tartu ja Saare-lääne piiskopkondade vahel

Tallinn sai linnaõiguse

Oct 1, 1248

Esimene linnaõigusega linn Eesti aladel. Linnaõigust pidi taotlema ja selle saamine ei sõltunud linna elanike arvust. Linnaõigusega linn oli sõltumatu ja seal kehtisid eriseadused. Näiteks kui talupoeg oli ennast linnas varjanud 1 aasta ja 1 päev, siis mõisnikul ei olnud õigust teda tagasi nõuda.

Esimesed eramõisad

Jan 1, 1260

Esimestes mõisates ei tegeletud veel põllumajandusega, vaid mõis oli vasalli elupaik ja keskus kuhu koguti andameid.

Tallinn ühines Hansaliiduga

Jan 1, 1282

Tallinn asus tähtsate maa- ja veeteede ristumiskohas ja ta oli lähedal tähtsale kaubanduskeskusele Novgorodile.

Viljandi sai hansalinnaks

Jan 1, 1325

Viimane linn Eestis, mis sai hansalinnaks. Viljandi oli Liivimaa kaubateede läheduses. Hansalinnad Eestis olid: Tallin, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi,

Jüriöö ülestõus

Apr 23, 1343

Sai alguse Harjumaalt, paari päeva pärast levis Läänemaale ja teistesse maakondadesse. Mõte oli, et kõik saksa verest peavad surema, selle käigus tepeti peale aadlite isegi lapsi, neitsisi ja teenijaid. Ordu kutsus 4 "Eesti kuningat" Paidesse kohtumisele, kuigi tegelikult löödi "Eesti kungingad" Paides maha. Ülestõus lämmatati Saaremaal 1345. aastal.

Põhja-Eesti müüakse Saksa ordule

Jan 1, 1346

Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis Saksa ordule. Saksa ordu oli saanud ülestõusu summutamise kligus kontrolli Taani linnuste üle ja Taani otsustas müüa 19000 hõbemarga eest oma valdused ordule. Ordust sai suurim maavalduste omanik Liivimaal.

Liivimaa maapäev

Jan 1, 1421

Maapäeval kohtusid valitsejad ja madalamete seisuste esindajad. Kõik olid jaotatud 4 faktsiooni ehk kuuriasse: piiskopid ja raehärrad; ordumeister ja -amtenikud; Riia, Tartu ja Tallinna esindajad ja neljanad olid vasallid. Arutati Liivimaa valitsemist.

Luterlus jõudis Eestisse

Jan 1, 1523

Luterlus sai alguse Lutheri 95 teesist, milles ta kritiseeris katoliku kirkikut. See jõudis Eestisse esimesena linnadesse tänu käsitööle ja kaubandusele ja oli alguses levinud linnaelanike seas. Luterlus alustas kirkutes reformatsiooni.

Esimene eestikeelne tekst

Jan 1, 1535

Selleks oli Wanradt-Koell'i katekismus. rükitud kahes keeles: alamsaksakeeles eestikeeles kõrvuti. Fragmendi sisuks on katkendid usutunnistusest, meieisapalvest, palvetest ja ristimise ning altari sakramendist
Niisiis on esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat trükitud 1535. aastal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas, kus vaid aasta varem nägi ilmavalgust, kus vaid aasta varem nägi ilmavalgust Martin Lutheri saksakeelne piiblitõlge.

Kujunes talupoegade sunnismaisus

Jan 1, 1550

Kuna oli vaja toota rohkem vilja, mõtlesid mõisinikud kehtestada seadus, kus talupoejad oleksid maaga seotud ja seetõttu ei saaks lahkuda. Selline kord ei kujunened üleöö, vaid aeglaselt läbi aastate talupoegade õigused vähenesid.

Liivi sõja alagus ja keskaja lõpp

Jan 22, 1558