EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Ristisõdijad tungivad Ugandisse

Jan 1, 1208

Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis.Tekkis sõjaline konflikt ühelt poolt Riia piiskopi, Võnnus baseeruvate Mõõgavendade ordu meeste ja põhjapoolsete ristitud latgalite ning teiselt poolt ugalaste ja sakalaste vahel.

Ümera lahing

Jan 1, 1210

See oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel 1210. aastal nüüdse Läti.

Sõlmiti 3-aastane vaherahu

Jan 1, 1212

Kuna lisaks katkule oli tekkinud ka näljahäda ja rahvas oli sõjaraskustest väsinud, sõlmisid liivlased, latgalid ja eestlased omavahel rahu. Lepiti kokku vaherahus kolmeks aastaks ja et Sakala kuni Navesti jõeni jääb piiskopi võimu alla ja võtab vastu ristiusu.

Saarlased üritasid edutult Riiat piirata

Jan 1, 1215

Läänemaalased rüüstasid liivlaste ning ugalased koos ülestõusnud sakalatega latgalite alasid. See tõi kaasa latgalite kättemaksuretked Ugandisse, mille mõjul ugalased ja sakalased alistusid riialastele ning mõlemad maakonnad ristiti.

Madisepäeva lahing

Sep 21, 1217

Sekkusid sõtta riialaste vastastena venelased , kes saarlaste abil alistasid end piiskopi ja ordu väe. Seetõttu kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.

Taani sekkub sõtta

Jan 1, 1219

Varasemast kokkuleppest taganenud riialased ei soovinud nende võimu all olevat Eestimaa osa vabatahtlikult kuningale üle anda, läks Taanil korda Viru-, Harju-, Lääne- ja Järvamaa endale allutada. Kogu Eestimaa mandriosa oli alistatud ning Riia piiskopi ja Taani preestrite poolt viidi läbi ulatuslik ristimine, millega mõlemad püüdsid võimutaotlusi kinnistada.

Rootsi sekkub sõtta

Jan 1, 1220

Üritab Rootsi kuningas vallutada Lihula ümbrust. Kuid see talle ebaõnnestub.

Saarlaste juhtimised Vabasti suur osa mandri-Eestist

Jan 1, 1222

Taani vägi Saaremaal. Saarlased ajavad nad minema, kutsuvad kõiki teisi eestlasi üles tõusma.

Muinaseestlaste ülestõus mandril suruti maha

Jan 1, 1224

Vastupanukeskuseks jäänud vaid Tartu, kus võimu oli enda kätte võtnud Novgorodist saadetud vürst . Augustis vallutas riialaste vägi Tartu ja sellega suruti ülestõus mandril lõplikult maha.

Vallutati Muhu linnus

Jan 1, 1227

Korraldasid riialased sõjakäigu saarlaste alistamiseks. Pärast Muhu linnuse vallutamist otsustasid saarlased alla anda ja lasid end ristida.