-
Jan 1, 1198
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Liivimaa ristisõda on üks põhjapoolsetest ristisõdadest, sakslased ja taanlased 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi. -
1208
ristisõdijad tungivad Ugandisse
Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis.Tekkis sõjaline konflikt ühelt poolt Riia piiskopi, Võnnus baseeruvate Mõõgavendade ordu meeste ja põhjapoolsete ristitud latgalite ning teiselt poolt ugalaste ja sakalaste vahel. -
1210
Ümera lahing eestlaste võit
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210. aastal nüüdse Läti alal Koiva lisajõe Jumara ehk Ümera suudme lähedal praegusest Valmiera linnast lõunas. -
Sep 21, 1217
madisepäeva lahing
Sakala ja Põhja-Eesti maakondade 6000-meheline malev, kes oli 15 päeva asjatult oodanud Novgorodi abiväge, võitles sakslaste, liivlaste ja lätlaste 3000-mehelise väe vastu. Henriku Liivimaa kroonika andmeil langes eestlastest ligi 1000, Liivimaa vanema riimkroonika andmeil 1400 meest (sh eespool nimetatud väejuhid; liivlaste vanem Kaupo sai surmavalt haavata). Madisepäeva lahingu tagajärjel alistusid sakalased sakslastele. -
1219
Taani sekkub sõtta
Taanil sai korda Viru-, Harju-, Lääne- ja Järvamaa endale allutada. Kogu Eestimaa mandriosa oli alistatud ning Riia piiskopi ja Taani preestrite poolt viidi läbi ulatuslik ristimine, millega mõlemad püüdsid võimutaotlusi kinnistada. -
1220
Rootsi sekkub sõtta
Üritab Rootsi kuningas vallutada Lihula ümbrust. -
1224
Muinaseestlaste ülestõus mandril suruti maha
Tartu oli linn kus viimane suuri ülestõus mandril lõplikult maha. -
Jan 1, 1227
Vallutati Muhu linnus
Jaanuaris 1227, kui Läänemeri oli tugevasti jääs, koondati paavsti legaadi William of Modena käsul suur ristisõdijate armee. Liivimaa kroonika andmeil liikusid Pärnu jõe suudme külje alt üle jää Muhusse 20 000 inimese suurused väed. -
Jan 29, 1228
vallutati muhu linnus
oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel. Piiramise kuuendal päeval linnus vallutati. Muhu lahingut on peetud muistse vabadusvõitluse viimaseks lahinguks. Sündmust on kajastatud Henriku Liivimaa kroonikas ja Liivimaa vanemas riimkroonikas.