Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistse vabadusevõitluse algus 1208

Oct 17, 1208

Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal, alustati sõda ugalastega.

Ugalaste ja sakalaste ristimine

Oct 17, 1208

Talibaldi tapmisele järgnes latgalite kättemaksuretkede seeria Ugandisse.

Ümera lahing

Oct 17, 1210

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210. aastal nüüdse Läti alal Koiva lisajõe Jumara ehk Ümera suudme lähedal praegusest Valmiera linnast lõunas. Lahingut on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas.

Kolme maleva manööver

Oct 17, 1212

Jää sulamise järel sõitsid saarlased laevadega Koiva suudmesse, kus nad said kätte ühe Riia poole teel olnud tsistertslaste ordu preestri ja selle kaaskonna. Preestrit ja ta õpilast piinati sõnade "Laula! Laula! Pappi!" saatel ja lõpuks tapeti. Mõned vangistatud liivlased viidi kaasa Saaremaale.

Sõjategevuse jätk

Oct 17, 1215

Levinud on seisukoht, et veidi enne vaherahu ametlikku lõppu, tõenäoliselt 1215. aasta jaanuaris-veebruaris, tegi Riia piiskopi, ordu, Riia kaupmeeste, latgalite ja liivlaste ühisvägi sõjaretke Ridalasse, Läänemaa põhjaossa

Leole piiramine

Oct 17, 1215

Märtsi-aprilli paiku korraldati järgmine sõjakäik, seekord Sakala põhjaosas asunud Leole linnuse vastu. Linnuse piiramise kolmandal päeval õnnestus kristlastel kindluse kaitsesein põlema süüdata ning seesolnud sakalased eesotsas Lembituga alistusid, lasid end ristida ja andsid pantvange.

Sõjakäik Peipsi taha

Jan 6, 1217

Sõja puhkemist see ometi ära ei hoidnud. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega "Venemaale Novgorodi poole", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.

Taani sõjakäik Revalasse

Oct 19, 1219

Vastavalt aasta varem sõlmitud kokkuleppele Riia, Eestimaa ja Zemgale piiskoppidega liitus 1219. aastal eestlaste ja venelaste vastu peetava sõjaga Taani kuningas Valdemar II.

Taani katse Saaremaad alistada

Jul 19, 1222

1. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal.

Ülestõus

Jan 23, 1223

Osa Viljandi sakalasi läks edasi Leole linnusesse, kus kästi samamoodi toimida. Ordule mõjus Sakala ja Ugandi ülestõus laastavalt. On hinnatud, et tapeti kolmandik kõigist rüütelvendadest, sh neis maakondades ametis olnud juhtivkoosseis. Kaotati suurem osa oma senistest valdustest ja nende endi poolt kindlustatud linnused.

Tallinna piiramine

Period: Feb 19, 1223 to Mar 20, 1223

Veebruaris või märtsis tegid saarlased koos läänemaalaste, varbolaste, järvalaste ja virulaste teoks oma varasema plaani ja proovisid alistada taanlaste käes olevat Toompea linnust. Pika piiramise tõttu raskesse seisu sattunud taanlased otsustasid ise vastaseid rünnata ja neil läkski korda eestlased põgenema lüüa.

Saaremaa vallutamine

Oct 19, 1225

Eestimaa põhjaosa jagamine tekitas endiselt eriarvamusi riialaste ja Taani vahel. Piiskop Alberti kutsel läkitas paavst Honorius III Liivimaale konflikti lahendama oma legaadi Modena Wilhelmi, kes jõudis kohale 1225. aasta kevadel.

vabadusvõitlus

Oct 19, 1227

1. aasta suvel piirasid sakslased Tallinnat ning sundisid taanlased alistuma. Tallinn, koos Revala, Harju, Järva ja Viruga, läks Mõõgavendade ordule. Viru vasallide lugu aga sellega veel päriselt ei lõppenud. 1227. aastaks olid eestlastest jäänud alistamata vaid saarlased, kelle peale vallutajate hammas seni ikka veel polnud hakanud.