-
Period: 40,000 BCE to 1000 BCE
ESIAJA E ÜRGAJA KUNST
KUNST
Koopamaalingud:
Chauvet
Altamira
Lascaux Skulptuurid:
Willendorfi Veenus ARHITEKTUUR
Megaliitilised ehitised:
menhir - Champ-Dolent, 10m kõrgune
dolmen - Poulnabrone, püstised kivid ja peal lame kivi
kromlehh - koosneb menhiridest ja dolmenitest
Stonehenge -
28,000 BCE
Chauvet
koopamaal
- Lõuna-Prantsusmaa
- leitud 1994, 30000 aastat vana
- 300 joonist
- piisonid, mammutid, lõvid, hüäänid ( kiskjaid kujutati esmakordselt )
- avastasid kolm meest juhuslikult -
24,000 BCE
Willendorfi Veenus
skulptuur
- Austria, 1908 leitud
- lubjakivist, 11 cm kõrgune
- sümb. viljakust, naiselikkust
- nägu puudub, figuur naiselik, käed rindade peal -
Period: 15,000 BCE to 10,000 BCE
Paleoliitikum
e vanim kiviaeg tuntumad koopamaalingud:
Altamira
Lascaux` -
13,500 BCE
Lascaux`
koopamaal
- avastati 1940, 17000 aastat vanad
- 600 maalingut, 1500 graveeringut
- hobune, piison, veis
- Edela-Prantsusmaa -
13,000 BCE
Altamira
koopamaaling
- avastati 1879, 15000 aastat vana
- koobas 270m, 1-2m lai
-suured, realistlikud, tõetruud
- piison, mammut, põhjapõder
- Põhja-Hispaania -
Period: 12,000 BCE to 8000 BCE
Mesoliitium
e keskmine kiviaeg -
Period: 8000 BCE to 3000 BCE
Neoliitikum
e noorem kiviaeg -
5000 BCE
Dolmen
püstised kivimid, mille peal on katuseks suur kiviplaat,
hauarajatis,
meenutab lauda -
4000 BCE
Tsikuraat Mesopotaamias
Astmeline torntempel
- jumalikud templid
- ühendasid maa ja taeva
- torni tipus jumala kujud -
Period: 4000 BCE to 539 BCE
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST
jagues: Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia sellest ajastust pole palju säilinud, kuna enamus töödeks kasutati põletamata savi -
Period: 4000 BCE to 2350 BCE
Sumer
-
Period: 4000 BCE to 1000 BCE
Pronksiaeg
-
Period: 3650 BCE to 1400 BCE
KREEKA MÜKEENE
3650.1400. a EKR
Kreeta saar, Egeuse mere saar,
OLULISUS:
lääne kultuuri alus ja tsivilisatsioon
teatud oma kunsti, kultuuri ja arhitektuuri poolest
mõjukaim tsivilisatsioon Euroopas -
3500 BCE
Stonehenge
kromlehh
- Lõuna-Inglismaa, 3500 eKr
- 2 kivide ringi, keskel altar
- kivid 7-8 m, 26 t
- teooriad nt ufod -
Period: 3000 BCE to 332 BCE
VANA-EGIPTUSE KUNST
jagunes:
Vana riik, keskmine riik, uus riik Säilitati surnukehasid, avastati suuri kiviehitisi, usuti jumalikkudesse olenditesse, polüteistlik religioon. -
Period: 3000 BCE to 2000 BCE
Egeuse kultuuri varajane ajajärk
-
2800 BCE
Menhir
üks pikk ja kõrge kivi,
kasutati arvatavasti inimohverdusteks,
Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa -
2700 BCE
Astmikpüramiid
Haudehitis
- vaaraudele
- üksteise otsa asetatud mastabadest -
2635 BCE
Puust peatugi
Peatugi
- puust
- kanti noorest saadik, et peakuju muuta -
2615 BCE
Snofru murdpüramiid
püramiid
-Lõuna-Dahsur - kavandati 150m kõrguseks -
2600 BCE
Rahotep ja Nofret
skulptuur
- kindlad reeglid
- istub, üks käsi rinnul, silmad kaugusesse
- kange ja staatiline -
2600 BCE
Vaarao Dzoseri hauakamber
Astmikpüramiid
- maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument
- esimene Egiptuse püramiid
- alus 125x109m, kõrgus 62m
- matmiskamber 27m maa all -
2550 BCE
Giza püramiidid
Püramiidid
- 2550-2490 ekr
- Cheopsile, Chefren, Mykerinos -
2500 BCE
Chephreni sfinks
hiiglakuju
- kaljust väljaraiutud
- 20m kõrgune, 57,3 pikkune
- lamav inimpeaga lõvikuju
- nt Luxori tempel -
Period: 2350 BCE to 2150 BCE
Akad
-
Period: 2000 BCE to 1600 BCE
Egeuse kultuuri keskmine ajajärk
-
Period: 1830 BCE to 1530 BCE
Vana-Babüloonia
-
1650 BCE
Knossose palee
Palee
- seintel maalingud
- maalingud rahulikud, kujutati loomi, inimesi ja jumalaid
- meenutab labürinti, pikad valguskoridorid, veetorud, vannituba, saalid jne
- 22000m2
- veetorustik -
1600 BCE
Jumalanna madudega
skultuur
- 1600ekr
- detailne, kullast -
Period: 1600 BCE to 1100 BCE
Egeuse kultuuri hiline ajajärk
-
1550 BCE
Agamemnoni surimask
surimask
- kuld
- 1550-1500 ekr
- Mükeene kuninga surimask
- Ateena arheoloogiamuuseumis -
1365 BCE
Kuninganna Nofretete
skulptuur
- lubjakivist, värvitud
- 50cm kõrgune
- puudub vasak silmamuna -
Period: 1360 BCE to 605 BCE
Assüüria
-
1340 BCE
Linnujaht seinamaal
seinamaal
- Lääne-Teeba
- ülikuhaud -
1330 BCE
Tutanhamon
kuldmask
- leiti 1922. aastal
- kattis muumia pead ja õlgu
- väheseid vaarao haude
- hauast leiti veel kulda ning eri esemeid -
1250 BCE
Lõviväravad
Väravad
- Mükeene linna sissepääs
- kujutatud kaks lõvi
- reljeef -
Period: 1000 BCE to 1200
rauaaeg
-
Period: 800 BCE to 200 BCE
ETRUSKIDE KULTUUR
- 8-3. a saj ekr
- Itaalia, Taskaana piirkond
- meresõit, põlluharimine
- metalli sulatamine
- keraamika (terrakata, must glasuur )
- matusekultuur kõrgelt arenenud ja usk teispoolsusesse
-
Period: 753 BCE to 476 BCE
VANA-ROOMA
- 753 ekr
- rajas Romulus
- Rooma leegion
1. kuningate aeg
2. vabariik
3. keisririik -
Period: 753 BCE to 509 BCE
Kuningate aeg
-
Period: 625 BCE to 539 BCE
Uus-Babüloonia
-
Period: 600 BCE to 30
VANA-KREEKA
- orjanduslik demokraatia, polised
- sündis filosoofia ( nt Platon ), kirjandus ( nt "Iilias" ), teatrikunst
- olümpiamängud 776 ekr,
- saavutused arhitektuuris ja kujutatavas kunstis, mis olid seotud religiooni ja müütidega
- ehitusmaterjalid puit, kivi ja marmor
1. arhailine
2. klassikaline
3. hellenistlik e hiline -
Period: 600 BCE to 480 BCE
Arhailine e vanaaeg
-
530 BCE
Kouros ja Kore
skulptuurid
- 530 ekr
- nais- ja meesfiguur
- mees alasti, naine riides
- arhailine -
520 BCE
Terrakotasarkofaag
kirst
- 520-510 ekr
- Cerveteris -
Period: 509 BCE to 30 BCE
Vabariik
-
500 BCE
Emahunt
skultuur
- Kapitooliumi emahunt
- 500-480 e.m.a
- poiste kujud lisati 15. saj ( renessansi aeg )
- Imetab tulevast rooma linna rajajat Romulust ja kaksikvenda Remust -
480 BCE
Tantsijad seinamaal
seinamaal
- Leopardidega hauakabris
- Tarquinias
- 480-470 ekr -
Period: 480 BCE to 323 BCE
Klassikaline e õitseaeg
-
447 BCE
Ratsasalk Parthenoni friisilt
Reljeef
- 447-432 ekr
- pole sügav
- üksteise taga asuvad hobused loovad mulje liikumisest ja sügavusest
- klassikaline ajastu -
440 BCE
Odakandja
skultuur
- 440 ekr
- meesfiguur
- Harmoonilised proportsioonid, täielikult tasakaalus poos, väljendusrikas pilk
- klassikaline ajajärk -
432 BCE
Parthenon
peatempel
- akropoli peatempel
- valge marmor
- 5. saj. ekr
- 70 m pikk, 31 m lai
- dooria, 8x17 sammast 10 m
- friisidel erinevad pildid ja jumalad
- asus Ateena kuju -
425 BCE
Nike tempel
tempel
- joonia
- 5. saj ekr -
421 BCE
Erechtheioni tempel
tempel
- 421 ekr
- mitu osa
- naise kujuga sambad -
400 BCE
Epidaurose amfiteater
amfiteater
- 1200 pealtvaataja
- orkestra, kaldtee, skeene, proskenion, tõusvad istmeread, pingiridade vahel käigud
- pühendatud jumalale Asclepius
4. saj ekr -
Period: 323 BCE to 30
Hellenistlik e hiline
-
100 BCE
Milose Venus
skultuur
- 100 ekr
- hellenistlik keerduv poos
- hellenislik kunst -
100 BCE
Colosseumi amfiteater
amfiteater
- 1 saj pkr
- 80 sissepääsu, mahutab 50000 inimest
- suur ja võimas
- orginaalnimi Flavian
- poolsambad ja pilaster
- 1 korrus dooria, 2 korrus joonia, 3 korrus korintos
- maa-all ruumid -
Period: 30 BCE to 476
Keisririik
-
Period: 1 CE to 600
VARAKRISTLIK
tegemist oli kristliku kunstiga, tekkis Roomas, levis kiirelt ja kaugele 1.-3.saj - maa-alused hauakambrid ( 313.saj esimene kirik, roomlaste basiilika; apsiid, põikihoone, kesk- ja külglööv, valgmik )
4.-6.saj - esimesed kirikuhooned skulptuure too aeg ei tehtud, et eristuda paganlikust usust, küll aga tehti miniatuurmaale -
40
Pont du Gard
sild
- sillataoline ehitis
- Prantsusmaa
- pealt kinni
- kannab üht või mitut veekanalit -
80
Pantheon tempel
tempel
- ideaalses seisus
- silindri kujuga
- 2. saj pkr
- kaunistatud marmori ja skultuuridega
- ehituse algus 27 ekr, sai valmis 80 pkr -
150
Collixtuse katakombid
katakombid
- palju lae- ja seinamaale
- sümbolid nt tuvid, ingel
- meenutab roomlasi
- sisu kristlik -
211
Caracalla termid
termid e saunad
- alles ainult varemed
- 1600 inimest päevas külastab
- Roomas
- 211-216 pkr -
359
Julius Bassuse sarkofaage
sarkofaage
- 359. a
- relieefikunst -
Period: 401 to 1000
VARAKESKAEG
nn pime keskaeg, Merovingide ja Karolingide kunst, tarbekunst -
501
Chora kirik
kirik
- Istanbulis
- viiskuppelkirik
- 6.saj -
501
Justinianus saatjaskonnaga
mosaiik
- San Vitale kirikus
- Ravennas
- 6. saj -
Period: 501 to 1500
BÜTSANTSI KUNST
Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja
idamaisest kunstist, idamaine toredus
• Kunstiõitseaeg oli keiser Justinianus I ajal, Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, ristkuppelkirik, tsentraalehitis -
Period: 801 to
VANAVENE KUNST
jaguneb:
1. Kiievi-Venemaa õitseaeg ( 9-12. saj.)
2) Feodaalse killustatuse aeg (12-13. saj.)
3) Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide
ühinemine (14.-15. saj.)
4) Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-
16. saj.)
5) Keskaegse kunsti kriisi ja uut laadi kunsti
tärkamise aeg (17. saj) -
Period: 801 to 1200
Kiievi-Venemaa õitseaeg
-
Period: 901 to 1200
ROMAANI STIIL
- Lääne- ja kesk - Euroopa
- tekivad linnad
- kirik tähtsal kohal
- kirik oli kunsti peamine tellija ( jumalateenistuste osa )
profaanarh.,
inimesed ja loodus kujutatud kohmakalt,
basiilika, apsiid ja tornid,
raskepärasus ja massiivsus,
ümarkaar, silider-või ristvõlvid, -
1037
Sofia katedraal
katedraal
- Kiievis
- soome ehitusmeistrid ja kreeka
- 11. saj -
Period: 1101 to 1200
varagootika
-
Period: 1101 to
GOOTI STIIL
- Lääne- ja kesk - Euroopa
- tekivad linnad
- kirik tähtsal kohal
- kirik oli kunsti peamine tellija ( jumalateenistuste osa )
teravkaar, roidvõlvid, tugikaared, -piilarid,
kolmiksiir, neliksiir
roosaknad -
Period: 1101 to 1300
Feodaalse killustatuse aeg
-
1133
Durhami katedraal
Katedraal
- 1133
- Inglismaal
- mustritega sambad, suured piilarid
- romaani stiil -
1150
Jumalaema
ikoonid
- 1150
- Vladimiri Jumalaema -
Period: 1201 to 1400
kõrggootika
-
1252
Chartres katedraal
katedraal
- Pariis
- 1252
- gooti stiil
- hästi säilinud, Neitsi Maarja särk, 3 lööviline basiilika, stiililt ühtne -
1258
Salisbury katedraal
katedraal
- Inglismaa
- gooti stiil
- 1258 -
1301
Boris ja Gleb
miniatuurmaal
- pühakud
- 14. saj
- novgorodlaste ja suzdallaste lahing -
Period: 1301 to 1500
vürstiriikide ühinemine
-
1401
Kolmainsus ikoon
ikoon
- Andrei Rubljov
- 15. saj -
Period: 1401 to
Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine
-
Period: 1401 to
hilisgootika
-
Period: 1401 to 1500
Vararenessanss Itaalias
-
Period: 1401 to
RENESSANSS
14.-16. sajand
vararenessanss
- 15. sajand
- Itaaia
kõrgrenessanss
- 16. sajand
-Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, Eesti
Renesanss on suurte muutuste aeg, vaimne ja kultuuriline murrang.
Kunstis looduslähedus, realism, perspektiivid ja anatoomia.
Giorgi Wasari pani kirja kunstiajaloo.
Arhitektuuris ümarkaar, kapidellidega sambad, kassetlagi, silindervõlv.
Donatello (skulptor), Leonardo(kunstnik), Brunelleschi(arhitekt) -
Period: 1401 to
Saksamaa renessanss
Maalikoolid, usupildid, rahulik ja vaoshoitud, katedraalid ja lossid -
1417
Püha Jüri
skulptuur
- 1417
- üle 2 m
- marmor
- Donatello -
1424
Paradiisi värav
reljeef
- Idapoolne uks
- 10 reljeefi
- 4-nurksed raamid
- tsentraalperspektiiv
- 1403-1424
- Lorenzo Ghiberti -
1427
Paradiisist väljaajamine
fresko
- Masaccio
- 1426-1427 -
1428
Kolmainsus
fresko
- Masaccio
- Santa Maria Novella kirikus
- 1425- 1428 -
1430
Taavet
skulptuur
- 1430
- pronks
- elusuurune
- Donatello -
1434
Abielupaar Arnolfini portree
maal
- 1434
- Jan van Eyck -
1446
Brunelleschi
kirik
- 1377-1446
- Firenze Toomkiriku kuppel
- Firenze Leidlaste kodu
- tsentraalperspektiiv -
1453
Hagia Sophia
katedraal
- Istanbulis
- 6. saj
- pliiatsikujulised minaretid -
1455
Kahetsev Maarja Magdaleena
skulptuur
- 1453- 1455
- puit
- Donatello -
1458
Kaarli kirik
kirik
- kiriku põhiplaanidel trooniv Kristus
- 4 evangeeliumi sümbolit
- asub Tallinnas -
1475
Taavet
skulptuur
- pronks, 125cm
- Andrea del Verrocchio
- 1473-1475
- Firenze, Itaalia -
1482
Primavera
maal
- teine nimi "Kevad"
- piiblitemaatika
- dekoratsioonid, sügavus puudub, omapärasus
- Sandro Botticelli
- 1477-1482 -
1486
Veenuse sünd
maal
- Sandro Botticelli
- 1485-1486 -
1498
Püha õhtusöömaaeg
maal
- 4.60 x 8.80 m
- 1495-1498
- Santa Maria delle Grazie kloostris, Milaanos
- Leonardo -
1499
Pietà
skulptuur
- 1498-1499
- Marmor
- Peetri kirik Roomas
- Michelangelo -
1501
Vassili Blazennoi kirik
kirik
- Venemaa
- 16 saj
- sibulkuplid ja telkkatusega tornid -
Period: 1501 to
Prantsusmaa renessanss
- sajand, Itaaliast, kuninga tellida, uhke, barokk, maneristlik
-
Period: 1501 to
Itaalia renessanss
Veneetsia koolkond, keskenduti värvile, suurejoonelisus ja dekoratiivsus, soe kuldne üldtoon, kasutati õlivärve, figuuride ja looduse ühtsus, harmoonia -
Period: 1501 to
Madalmaade renessanss
maalikunsti õitseng, realism, iseseisev areng, humanism, õlivärvid, tahvelmaal ja altarmaal -
Period: 1501 to
Eesti renessanss
Kirikuportreed ja altarpildid, Saksamaa mõju, Tartu Ülikool, Goethe mõjutused -
1504
Taavet
skulptuur
- 5m
- 1501–1504
- Firenze Kunstiakadeemias
- Michelangelo -
1506
Madonna ohakalinnuga
maal
- Raffael
- 1506 -
1510
Magav Venus
maal
- Giorgione
- 1510
- õli lõuendil -
1511
Ateena kool
maal
- 1509–1511
- Stanza della Segnatura, Vatikan
- Raffael -
1512
Maailma loomine
laemaal
- Sixtuse kabel, Roomas, Vatikanis
- 1508–1512
- üheksa pilti Vanast Testamendist
- 350 figuuri
- Michelangelo -
1514
Sixtuse madonna
maal
- 1512–1514
- Dresdeni galerii, Saksamaa
- Raffael -
1515
Maiste naudingute aed
maal
- Hieronymus Bosch
- 1515 -
1520
Moskva kreml
ringmüür
- Venemaal
- kolmnurkse kujuga
- 2,25 km pikk, 6,1 m paks
- 20 torni
- 5 katedraali -
1528
Pidusöök Leevi majas
maal
- Verones
- 1528
- kujutatud erinevaid inimesi, tegelasi -
1538
Urbino Veenus
maal
- Tizian
- 1538
- õli lõuendil -
1563
Paabeli torn
maal
- Pieter Brueghel vanem
- 1563 -
1570
Santa Maria Novella
kirik
- Firenzes
- 1456-1570 -
Mary Tudor
maal
- Michel Sittow
- 16 sajandil
- portree -
Tallinna vaekoda
arhitektuur
- Tallinn
- 16 sajandil -
Süütute kaev
reljeef
- Jean Goujon
- 5 reljeefi
- Louvre
- 16 sajand -
Austria Elisabeth
maal
- 16 sajand
- Jean ja Francois Clouet -
Diego de Guevara
maal
- portree
- Michel Sittow
- 16 sajandil -
Mustpeade vennaskonna hoone
arhitektuur
- Tallinn
- 16 sajandil -
Pontus de la Gardie
skulptuur
- Arent Passer
- hauamonument
- Toomkirikus
- 16 sajandil -
Period: to
Keskaegse kunsti kriisi
-
Mona Lisa
maal
- Leonardo
- 77 x 53 cm
- 1503–1606
- Louvre, Pariis -
Püha Peetruse basiilika
Basiilika
- asub Vaticanis -
Rooma Peetri kirik
kirik
- 1506-1626
- Püha Peetruse basiilika
- 17. saj - Carlo Maderna
- Püha Peetruse väljak - Bernini
- Bramante - tsentraalehitis
- Michelangelo - pikendas pikihoonet, hiiglaslik kuppel -
Louvre loss
arhitektuur
- Pariis
- lammutati kindlus ja ehitati loss
- Ren ajast üks osa - läänetiiva hoovipoolne fassaad
- Pierre Lescot
- 1528- 1660 -
Kizi puukirikud
kirikud
- puust, ilma naelteta, kirve abil
- kompleks
- 22 kuplit
- Karjalas -
Madelaine katedraal
katedraal
- Prantsusmaa
- romaani stiil
-Napoleoni käsul ehitatud :)