Külm sõda

Hiina kodusõda

1946

Hiina kodusõda alustasisid kommunistid, kellel oli kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle, Rahvusliku Rahvapartei vastu. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. 1949. aprillis langes kommunistide kätte Nanking, Chang Kaishek taandus sõjaväega Taiwani saarele, kus Usa kaitse all säilis Hiina Vabariik. Võim Hiinas läks kommunistide kätte. Kommunistide võit Hiinas tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas.

Trumani Doktriin

Mar 12, 1947

Nimetus doktriin on USA välispoliitiline otsus, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks riikide sattumist Nõukogude Liidu mõjusfääri.

Marshalli plaan

Jul 1, 1948

Marshalli plaan oli abiandmine sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. USA andis selle plaani tõttu 1948-1952 13 miljardi dollari väärtuses. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel seda raha vastu võtta. Jugoslaavia võttis ja sattus seetõttu Moskvaga teravasse vastasseisu.

Saksamaa lõhenemine

1949

Saksamaa jagunes kaheks. Saksa Demokraatlik Vabariik ja Saksa Liitvabariik

Korea sõda

Jun 25, 1950

Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõunda-Korea vahel, mis lõppes 27. juulil 1953 relvarahuga. Korea Vabariigi poolel osalesid USA ja ÜRO ning Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiinda ja NSVL üksused. Sõja ajendiks oli 38. paralleeli ületamine( Põhja- ja Lõunda-Korea vaheline piir)
Sõja tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks, mis kehtib tänapäevani.

Suessi kriis

Oct 29, 1956

Egiptus nationaliseeris Suessi kanali, mis kuulus lääneriikidele. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased ja prantslased oma väed Põhja-Egiptusesse. Lääneriikide prestiiži vähenemine. ÜRO sekkumise tulemusena viidi väed välja.

Kuuba Raketikriis

1962

Ühendriikides koostati juba plaane, kuidas Kuubale tungida ja maailm valmistus tuumasõjaks.
28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hruštšov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas.

Küma Sõja lõpp

1990

1. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatšov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tšehhi vabariik NATO-sse.