-
Stalini kõne moskvas
Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel. Nõukogude Liidu otseseks vastuseisuks kujunes Ameerika Ühendriigid veebruaris 1946, kui Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. -
Marshalli plaan
Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide abiprogramm, mis algatati 1947. aasta juunis sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. -
Berliini blokaad
Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa territooriumil. Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV, idatsoonis ja Ida-Berliinis Saksa DV. -
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon loomine
Ameerika Ühendriide, Belgia, Hollandi, Islandi, Itaalia, Kanada, Luksemburgi, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani poolt moodustatud sõjaväeline allianss NATO. -
Korea sõda
Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel ka USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid ka Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Lõppes sellega, et tekkis 2 teineteisest erinevat Korea riiki (Lõuna-Korea ja Põhja-Korea), mille riigi piirid ja vaenulikud suhted kehtivad tänapäevani -
Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomine
NSV Liidu, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia ja Ungari poolt Varssavis vastukaaluks NATO-le Varssavi Lepingu Organisatsioon. -
Ungari ülestõus
Ungari ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele valitsusele . Ülestõus levis kiiresti üle riigi (Eesotsas Imre Nagy) ja viis valitsuse langemiseni. Nõukogude Liit oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muudeti meelt ja asuti revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti. Suri palju ungarlasi, aga põgenes rohkem. Peale seda langes Ungari uuesti NSVL-i kontrolli alla -
Berliini müüri loomine
Ida-Saksamaal puhkes 1960. aastate algul kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Müür püsis üle 28 aasta. -
Kuuba kriis
Kuubal võimul olev Fidel Castro algatas sotsialistlikud reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid, mille sihtmärk oli USA. 2. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. -
Praha kevad
Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Aprillis 1968 kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. . Ülestõusu Prahas ei toimunud. NL koos liitlasvägedega võtsid Tšehhoslovakkias võimu enda käte 21. augustil 1968.
