-
Marshalli plaan
Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide abiprogramm, mis algatati 1947. aasta juunis sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. -
Trumani doktriin
USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks Harry Truman, kelle järgi doktriinile ka nimi pandi. -
Berliini blokaad
Üks esimese suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Seda loetakse avaliku külma sõja alguseks. Blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast(elektrist, kütusest, toiduainetest), sest tahtis linna endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud. Lääne-Berliini varustas USA 324 päeva, seejärel oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. -
NATO
Nõukoguse Liidu agressiivsus kasvas ning sellele taheti vastu astuda. 1949. aastal asutasid Lääneliit, Kanada ja USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. -
Korea sõda
Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreale kallale ning vallutas suure osa selle territooriumist. 1953.a sõlmiti vaherahu Lõuna- ja Põhja-Korea vahel. -
Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Euroopa riigid arendasid sõjalise koostöö kõrval ka majanduslikku ning poliitilist poolt. Teerajajad olid Prantsusmaa ja Saksamaa, nende eestvedamisel asutati 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. See oli Euroopa Liidu eelkäija. -
Berliini ülestõus
Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa ja mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid ülestõusu ei sekkunud, kommunistlikud võimukandajad see eest surusid ülestõusu maha. Kuulutati välja sõjaseisukord, meeleavaldusd aeti laiali ja vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Rahulolematus jäi tuha all hõõguma ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastasseisuks. -
Ungari ülestõus
1956.a oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks meeleavalduseks. Ametisse nimetati uus valitsus I.Nagy juhtimisel. 1958.a I.Nagy keeldus ülestõusu avalikult hukka mõistmast ning ta poodi üles. -
Suessi kriis
Suessi kriis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. 1956.a riigistas uus valitsus eesotsas G. Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, see tõi kaasa konflikti lääneriikidega. 1956.a sügisel ründas Iisrael Egiptust, sõtta astusid ka Prantsusmaa ja Inglismaa, kes lootsid saada kontrolli Suessi kanali üle. Kriisi tagajärjel Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes ning NSVL-i autoriteet suurenes Lähis-Idas.
