-
Külma sõja algus - Stalini kõne
Stalin pidas Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. -
Churchilli kõne/Raudne eesriie
Winston Churchill pidas USA-s, Fultonis, kõne, kus tõi esile seniste liitlaste vastuolud ja ka nimetas Nõukogude poliitilist üritust kaitsta oma poliitilist mõjuala "Raudseks eesriideks". -
Trumani doktriin
Truman kuulutas peetud kõnes välja doktriini kahe eluviisi võitlusest. See seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. -
Marshalli plaan
USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. -
Berliini blokaad
Esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. USA tuli appi ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. -
NATO asutamine
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni moodustasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega. Selle tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. -
Võidurelvastumine
Mõlemad külma sõja pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi. 1952. aastal katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva - vesiniku- ehk termotuumapommi. -
VLO asutamine
Kui NATO liikmeks sai ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. -
Berliini müür
Berliini müür eraldas mitte ainult Berliini idaosa Berliini lääneosast, vaid sulges kogu Lääne-Berliini igasuguse suhtlemise ümbritseva Saksa DV maa-alaga. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa lõhestamise kurikuulsamaid sümboleid. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov vöönd. -
Külma sõja lõpp
Külm sõda lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Sellel ajal valitsev Ameerika president George Bush avaldas oma tundeid, öeldes: "Suurim asi, mis on maailmas juhtunud meie kõigi elus,on: Tänu jumalale, Ameerika võitis külma sõja."
