-
Vastasolud
Vastasolud deklareeriti 1946. aastal NSVL ja Lääneriikide vahel.
J. Stalin - Veebruaris
W. Churchill - Fultoni kõnes märtsis -
Trumani Doktriin
Harry Trumani (Tolleaegse USA Presidendi) välja käidud USA välispoliitika, mille eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. -
Marshalli plaan
Tolleagse USA riigisekretäri George Marshalli välja kuulutatud ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgendada kommunistlikku mõjuvõimu. Plaaniga aidati kokku 1948-1952 aasta vahemikul 17 Euroopa riiki. -
Berliini blokaad
Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest ja toiduainetest), lootes linna sellega endaga liita. See aga ei õnnestunud, kuna USA ja tema liitlased pidevalt varustasid õhusilla abil Lääne-Berliini vajaminevate toiduainetega ja 324 päeva hiljem oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama (12. mai 1949). Seda sündmust loetakse avaliku külma sõja alguseks. -
NSVL tuumapomm
Nõukogude luurel õnnestus edukalt varastada USA tummapommi puudutavad olulised salajased dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSVL edukalt oma pommi, lõpetades sellega USA tuumapommide monopoli. -
VMN loomine
VMO - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu loodi NSVL poolt vastukaaluks Marshalli plaanile ja sellega liitusid nn rahvademokraatiamaad, mis olid NSVL mõjuvõimu all. -
NATO loomine.
10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga asutasid 1949. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tööpõhimõte oli lihtne-kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. -
Hiina kodusõda (Hiina Rahvavabariik)
- aastal haarasid kommunistid kontrolli Kirde- ja Põhja-Hiinas. 1947. aastal tugenves kommunistide mõjuvõim enamgi, eelkõige täna agraarreformile. 1948. aastal vallutasid kommunistid enamuse Hiinast ja 1949. aastal suudeti saavutada mõjuvõim kogu Hiina piires. 1. oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.
-
Euroopa Söe -ja Teraseühendus
Prantsusmaa ja Saksamaa eesvedamisel asutati 1952. aastal Söe -ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija. -
Vesiniku- ehk termotuumapomm
- katsetas USA vesinikupommi. Sellest järgmisel aastal lõhkas oma vesinikupommi ka NSVL. Nende relvade arendamisega likvideeris NSVL täielikult oma mahajäämise tuumarelvades, Lääs oli oma kunagise eduseisu kaotanud, sest pidi erinevalt NSVL-ist mõtlema ka oma kodanike heaolu peale. Tuumarelvad kujutasid suurt ohtu, teiseltpoolt hoidis nende olemasolu arvatavasti ära kolmanda maailmasõja.
-
VLO
Kui 1955. aastal sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSVL oma mõjuvõimu all olevad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. VLO oli NSVL diktaadi elluviimise vahend.