Geohuinjaa

Geokronoloogiline skaala Sander L. G2A

By sloomets
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid(või hüdrosfäär).
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustub kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algsed eluvormid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

  • 3500 BCE

    Stromatoliidide tekkimine

    Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus ookeani pinnakihis ja atmosfääris. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kasvas vetikate hulk ning loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed, ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist. Loomad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel suured rifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Maismaale tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade, sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kivisütt tekkis sellel ajastul kõige rohkem, maismaale ilmusid esimesed roomajad ja elas rohkesti lülijalgseid.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, maismaal elasid peamiselt roomajad kes suutsid elada sellises kliimas.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ja meredes suurenes karpide ning ammoniitide osakaal.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Mered ja maismaa olid täis dinosauruseid.
  • 66 BCE

    Palogeen

    Palogeen
    Algas kiire imetajate ja taimede areng.Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.