Geokronoloogiline skaala Loviisa G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Praegu jaotatakse Arhaikumi neljaks aegkonnaks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum, eoarhaikum.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest sh kalad. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes kiire jahenemisega, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookeanipinna suurenemise ning muutis paljud madalmere taimed maismaataimedeks.

Silur

443 BCE

Soolastes meredes arenesid käsnade, korallide, lubjavetikate ehitatud rifid. Niisketel aladel elasid väiksed ja lihtsa ehitusega maismaataimed. Maismaad hakkasid asutama ka esimesed loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel suured rifid. Veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid ka esimesed kahepaiksed (roomajad).

Karbon

359 BCE

Karboonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel tekivad surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, esimestel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekib hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Ülekaalus maismaal olid roomajad kuna nad pidasid elutingimustele kõige paremini vastu. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõpeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kaob kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, sest Permi ajastu lõppes ajaloo suurima liikide väljasuremisega, mille tõttu kulus elustiku taastumiseks kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja loomad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas palju merelisi roomajai ning meredes leidus juba ka tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, kes vallutasid maismaa ökonišid ning hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Kriidi lõpus toimub meteoriidiplahvatus mille tõttu algab massiline väljasuremine mille käigus hävisid dinosaurused,merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suurimaks ja liigirikkaimaks rühmaks, suurem osa neist elas maismaal. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, planeeti katsid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandavad tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud samuti ka rotid ja hiired. Aafrikas hakkasid ilmuma varased homiidid-inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt ning tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekonna Homo esindajad. Välja surid palju looma- ja linnuliike (mammut, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.