Geokronoloogiline skaala - Kaur P

Hadaikum

4600 BCE

Planeet maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Preioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Veekogude tekkimine, meredes hakkasid arenema algelised eluvormid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Mitmerakuliste organismide teke. Suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimub mitu jäätumist. Tekib skeletita elusorganismide rühm.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes nüüd paljudele loomadele mineraalne toes

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Elustik vees oli rikkalik, eriti troopilistes meredes. Tekkisid esimesed maismaa taimed. Kliima oli soe perioodi lõpuni kuni tekkis jääaeg. Jäätumine alandas ookeani pinda kuni 100 meetrit, muutes paljud madalmered maismaaks. Jääajaga kaasnes massiline mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Ookeanites kujunevad riffid, kalad domineerivad mereelustikus. Maismaa taimed arenevad. Algsed taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Loomad hakkavad elama maismaal, nende hulgas tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

375 BCE

Riffe tekkis juurde. Troopikamerede põhjaelustik on rikkalikum. Jätkus kalade domineerimine. Ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad suured metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks. Maismaale ilmusid esimesed roomajad kes jäid sinna püsima.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri keskosa oli peamiselt kõrb, kus oli väga kuiv kliima. Sellistes tingimustes elasid peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meres aga luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus umbes 95% liikidest

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Tulid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid ka tänapäeva tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.

Triias

200 BCE

Kuna Permi ajastu lõppes suure liikide hukuga, siis Triias algas väga vähese elustikuga. Väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine, muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmuvad ka esimesed väiksemad imetajad.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

65 BCE

Algas imetajate ja lindude kiire areng. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ja tavaliseks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid ulatuslikud rohumaad.

Neogeen

23 BCE

Tänapäeva mandrite geograafia. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Sellel ajastul on imetajatest välja surnud mammut, karvane ninasarvik ja linde näiteks dodo ja moa.