Geokronoloogiline skaala Brigita A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodilõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookean

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Tekkinud on veekogud. Meredes arenesid algelised eluvormid. Tekkis tahke maakoor. Intensiivne vulkasim

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Mitmerakuliste organismide teke. Eukarüootide areng. Mitu suurt jäätumist

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised tänapäevased organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad. Evolutsiooniline võidurelvastumine. Esimesed kalad

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elasid juba rikkalikud elustikud. Esimesed maismaa taimed. Ajastu lõpul kliima jahenes kiirelt, millele järgnes jääaeg. Selle tõttu muutusid paljud madalmered maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine

Silur

443 BCE

Esimesed luukalad. Korallide, käsnade ja lubivetikate rifid Esimesed maismaa loomad (tuhatjalgsed, skorpionid)

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Esimesed kahepaiksed, kes said lühikest aega maismaal hakkama. Ajastu algul oli maismaa taimestik hõre ja madal ning ajastu lõpus olid tekkinud esimesed metsad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid praeguse aja osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikul ja jõelammidel kasavnud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Suurima kivisöe tekkega ajastu. Maismaal elas ohtrasti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale tekkisid esimesed roomajad

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner nimega Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli karm kõrbe kliima. Maismaaloomastikus oli enim roomajaid , kes olid võimelised elama enne nimetatud tingimustes. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algul oli elustik ürna liigivaene (eelmise ajast väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat). Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad ja meredes suurenesid ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad hakkasid vähehaaval asendama eelmisel ajastul levinud loomi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites oli palju merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevased kalad ja suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest moodustatud metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus järjekordne massiline väljasuremine, mille käigus kadusid näiteks dinosaurused ja paljud merelised roomajad. (Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust)

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajare kiire evolutsioon. Imetajatest sai suur ja liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid meredesse asusid elama vaalade eellased. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske ning troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese. Kliima jahenes korduvalt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Poolustel tekkis jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid esimesed inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa) Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.