-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, Vulkaaniliselt aktiivne, Sagedased meteoriidisajud, kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Planeet maaga põrkas kokku suur taevakeha. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenude kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfäris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus tekkis mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ja mere jäätumine. Tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Suured rüükalad ja vihtuimsed. Esimesed metsad ja kahepaiksed -
359 BCE
Karbon
Metsades hiiglaslikud osjad, kollad, sõnajalad. Üleujutatavatel aladel kivisöelademed. Putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal kuiv kõrb, kus valitsesid karmid tingimused. Ülekaalus roomajad, kes suutsid seal elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% kõigist liikidest -
252 BCE
Triias
Üsna liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused ja imetajad. Ajastu lõpus järjekordne väljasuremine -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
208 BCE
Imetajate tekkimine maale
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimese õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon.Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
65 BCE
Esimesed primaadid
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. -
14 BCE
Hominiitide teke
-
3 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evulutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkeni. Välja surid mammutid ja karvane ninasarvik. Tõenäoliselt inimeste tõttu.
