-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld- 4,0 mld Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne,
kujunes atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
Ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekihiline niinimetatud Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
- Mitmerakuliste organismide teke 2,1 mld. -
542 BCE
Kambrium
Kestvus 542mld- 485mld. Esimesed kalad, kasvasid vetikad, ilmusid paljud selgrootute rühmad -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
485 - 443 mln aastat tagasi: Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli ajastu jooksul soe, kuid lõpus toimus kiire jahenemine. Ookeanipõhi alanes umbes 100 meetrit. Mereelustik suri massiliselt välja. -
443 BCE
Silur
Kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi; soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad; maismaad asustasid väikesed ja lihtsa ehitusega taimed ning esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid) -
419 BCE
Devon
419 mln-359 mln a.t. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% Maa asustanud liikudest -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
250 BCE
Triias
Kestus 252 mln- 201 mln aastat tagasi. Taimestiku vaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 BCE
Juura
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
145 BCE
Kriit
145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine. -
66 BCE
Paleogeen
Kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased ja ilmusid primadiidid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad- preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Kestvus: 23 - 2,5 mln aastat eKr. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Kestvus: 2,5 mln aastat eKr - tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
