Eesti Vabariik (1920-1940)

Kaitseliidu loomine

Nov 11, 1918

Kaitseliit on asutatud 11. novembril 1918. Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majasse nr. 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Maaseadus

Oct 10, 1919

Vastavalt Asutava Kogu vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused.

Tartu Ülikooli avaaktus

Dec 1, 1919

Vaatamata algusraskustele, muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks - õppetöö toimus eesti keeles, õppejõudude ja üliõpilaste hulgas domineerisid eestlased ning erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Lõpetati sõda Nõukogude Venemaaga, selle lepinguga pidi Nõukogude Venemaa tunnustama Eesti iseseisvust.

Esimene põhiseadus

Jun 15, 1920

1. aastal esitas Asutav Kogu rahvahääletusele Eesti esimese põhiseaduse, mis kehtestas riigis parlamentaarse valitsuskorralduse. Sellega loodi 100-liikmeline Riigikogu, mis seadis ametisse valitsuse, mida juhtis ühtlasi ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima. Esimesed Riigikogu valimised toimusid 27.-29. novembrini 1920 ja Riigikogu alustas tegevust 1921. aasta alguses. Enne seda, 1920. aa

Eesti astumine Rahvasteliitu

Aug 22, 1921

Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal.

Eesti-Läti kaitseliidu leping

Apr 18, 1923

Majandusliku koostöö kokkuleppimine, riigipiiri paikapanek.

Detsembriülestõus

Dec 1, 1924

1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud katse võimuhaaramiseks Eestis 1. detsembril 1924. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu, kaaperdati 2 lennukit. Mässu toetas kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa relvade ja elavjõuga.

Eesti kultuurkapitali seadus

Feb 5, 1925

Esimesed sihtkapitalide koosolekud peeti aprillis ja mais. Kultuurkapitali nõukogu pidas esimese koosoleku 3.juunil 1926 haridusminister H. B. Rahamäe juhatusel. Stipendiumijaotused toimusid kaks korda aastas: 1. aprillil ja 1. oktoobril.
Pikaajalisi vaidlusi tekitasid rahajagamise põhimõtted. 1926. aastal üritati haridusministeeriumi survel ja uue nõukogu kodukorraga määrata rahajaotust vastavalt loomeinimese saavutustele. 1927. aastal vaieldi rahade jagunemise üle erinevate sihtkapitalide va

Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

Feb 12, 1925

Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.

Rahareform

Jan 1, 1928

Hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon (=100 marka) , mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara .

Sõjaväeline riigipööre

Mar 12, 1934

1. aasta riigipööre oli 12. märtsil 1934 Eestis toimunud sõjaväeline riigipööre, mille peamised korraldajad olid Riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Riigipöörde tulemusena suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed. Vabadussõjalaste juhid, sealhulgas Artur Sirk ja Hjalmar Mäe, vangistati.

Vaikiva oleku algus

Mar 12, 1934

Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks.
Vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid.
Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni

Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord

Mar 12, 1934

J. Laidoner ja K. Päts korraldavad riigipöörde, süüdistades vapse mässukava koostamises ning Eesti rahvast psüühilises haiguses; kehtestati 6-kuuline kaitseseisukord, kõik poliitilised meeleavaldused keelatud, vapside ühingud suletud; sõjakool ja Kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla; valimised lükati edasi; tühistati vapside saadikumandaadid ja toimusid arreteerimised; vallandamistega puhastati riigiametid; parlament läks suvevaheajale; seadusandlus riigivanema kätte, asus valitsema dek

Vabadussõjalaste liikumise likvideerimiseks lavastas poliitiline politsei riigipöördekatse

Dec 8, 1935

Ööl vastu 8.detsembrit 1935. a. arreteeriti juhtivad vabadussõjalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani.

Päts valitakse esimeseks EV presidendiks

Sep 3, 1937

1. aastal korraldas riigivanem Päts Rahvuskogu valimise, mis asus koostama uut põhiseadust. 1937. aastal sai see valmis. Selle kohaselt taastati Riigkogu kahekojalisena (Riiginõukogu ja Riigivolikogu näol) ning loodi tugeva keskvõimuga presidendi ametikoht. Erakondadel ei lubatud aga oma tegevust taastada ning parlamenti sai valida vaid üksikisikuid. Valmisringkonnad ja -seadused olid koostatud selliselt, et tagada parlamendis Pätsi toetajaskonna ülekaal.

Kolmas põhiseadus

Jan 1, 1938

K.Päts teatas, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, selleks on vaja töötada välja uus põhiseadus. Rahvuskogust kujunes valitsusmeelne organ, mis töötas välja uue põhiseaduse ja see vastas K.Pätsi soovidele.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.

Baltisakslaste ümberasumine

Aug 23, 1939

Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.

Teine maailmasõda

Sep 1, 1939

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.

NSVL ultimaatium Eestile

Sep 18, 1939

1. septembril. Septembri lõpus esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, milles öeldi, et Orzeli juhtum paneb kahtluse alla Eesti neutraliteedi II maailmasõjas ja nõuti Nõukogude Punaarmee baaside jaoks maad rendiks Eesti Vabariigi territooriumil tähtajaga kümme aastat. Esialgse leppe kohaselt saabus Eestisse 25000 sõjaväelast, üsna kiiresti kasvas see arv mitmekordseks. Lõpuks ei küsitud lisavägede toomiseks enam Eesti valitsuselt lubagi.

Kirjutatakse alla Baaside lepingule

Sep 28, 1939

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn "Baaside leping" sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel.

Punaarmee sissemarss Eestisse

Oct 18, 1939

Punaarmee sissemarss Eestisse algas 2. oktoobril pärast baasidelepingule allkirjastamist.Esialgu olid suhted NSVL-ga enam-vähem normaalsed, kuigi suurt probleemi tekitas Talvesõjas see, kui NL-i lennukid kasutasid Soome pommitamiseks Eesti baase. Poliitilistel põhjustel ei saanud valitsus aga midagi selle vastu ka ette võtta.See oli sisuliselt okupatsioon, peagi nõuti ka valitsuse vahetamist.

Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

Jun 16, 1940

Pärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.