Eesti Vabariik 1920-1940a.

Kaitseliidu asutamine

Nov 11, 1918

Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majasse nr. 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Pariisi rahukonverents

Jan 1, 1919

Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1919. a jaanuarist kuni 1920. a. jaanuarini kestnud konverentsil tegelesid võitnud suurriigid aga oma ambitsioone rahuldavate rahutingimuste väljatöötamisega, väikerahvaste saatusele.

Maareform

Oct 10, 1919

Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid.

Tartu Ülikooli avaaktus

Dec 1, 1919

Vaatamata algusraskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks - õppetöö toimus eesti keeles, õppejõudude ja üliõpilaste hulgas domineerisid eestlased ning erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

1. a. suveks sai selgeks, et Pariisist pole Eestil mindagi loota ning Eesti delegratsiooni juht välisminister Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Eeskätt tuli kõne alla sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. See mõte sai teoks 2. veebruaril 1920. a. alla kirjutatud Tartu rahulepinguga.

Esimene põhiseadus.

Jun 15, 1920

Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandea Asutava Kogu ette juba selle kokkusattumisel. Pärast pikaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920.a. konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti Kõrgeimaks võimukandjaks RAHVAS.

Eesti astumine Rahvasteliitu

Sep 22, 1921

Rahvasteliit oli aastal 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.

EKP mäss

Dec 1, 1924

Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1.dets. 1924. a., mil umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinna kallale valitsusasutustele, sedekeskustele ja sõjaväeosadele. Suudeti riigipöörde katse maha suruda mõne tunniga.(hukkus 21 rahulikku kodanikku ja 20 mässulist). Poliitiline stabiilsus suurenes.

Eesti kultuurkapitali seadus

Feb 5, 1925

Peamine kultuuri finantseeriv asutus (summad laekusid erinevatest maksudest).Jagati ka stipendiume ja toetusi. Eesti Kultuurkapital on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks.

Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

Feb 12, 1925

1. a vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus võimaldas vähemusrahvustel, keda oli vähemalt 3000 inimest, rajada avalik-õigusliku rahvusliku kultuuromavalitsuse

Kroon hakkas kehtima - uus rahaühik

Jan 1, 1928

Oli seotud Rootsi krooniga ning selle tagatiseks oli olemas kattevara.

Esimene rahvahääletus

Aug 1, 1932

1. a. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus napilt läbi.

Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord

Sep 11, 1933

Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused.

Teine Põhiseadus

Jan 24, 1934

1. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel muutus senise riigivanema ametinimetus peaministriks ja senine riigivanem Konstantin Päts asus täitma nii peaministri kui ka uue põhiseaduse alusel tekkinud riigivanema kui riigipea (Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes) ülesandeid, hoides mõlemad ametikohad formaalselt lahus.

Sõjaväeline riigipööre

Mar 12, 1934

Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934. a. 12. märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-le kuuluvad hooned.

Vaikiva ajastu algus

Mar 12, 1934

1934 - 1938a. Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt) vägede ülemjuhatajaks.

Päts valitakse esimeseks EV presidendiks

Apr 24, 1938

Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. 19 hääletamissedelit olid tühjad. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.

Kolmas Põhiseadus

Jan 1, 1939

Eesti Vabariigi riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt otseste valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus. Valimisõiguse vanus 20 eluaastalt 22-le.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.

Teine Maailmasõda

Sep 1, 1939

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.

NSVL-ga kirjutatakse alla Baaside lepingule

Sep 28, 1939

Eesti Vabariigi ja NSVL-i vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping, millega lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväe baaside toomine Eestisse.

Baltisakslaste ümberasumine

Oct 18, 1939

Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.

NSVL ultimaatum Eestile

Jun 15, 1940

Nõuti lisavägede sisselubamist, sest Eestit süüdistati selles, et on vastastikkuse abistamise lepingut rikkunud. Vastasel juhul oleks sõjaline vallutus Eestit oodanud. Eesti alistus nõudmistele.

Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

Jun 17, 1940

Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning maailma tähelepanu oli sealsetel sündmustel, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete
Pärast Eesti territooriumi okupeerimist asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu- Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.