Eesti Vabariik (1920-1940)

Kaitseliidu loomine

Nov 11, 1918

Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Asutav Kogu võttis vastu Maaseaduse

Oct 10, 1919

Riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused.

Tartu Ülikooli avaaktus

Dec 1, 1919

Vaatamata algusraskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks - õppetöö toimus eesti keeles, õppejõudude ja üliõpilaste hulgas domineerisid eestlased ning erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. Rahvusvahelisel areenil ei muutunud Eesti ja Nõukogude Venemaa vastastikune tunnustamine, sest kumbagi riiki polnud tunnustanud teised maad.

Esimene põhiseadus

Jun 15, 1920

Vastavalt uuele põhiseadusele oli Eestis kõrgemaiks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused.

Eesti astumine Rahvasteliitu

Sep 22, 1921

Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine.

Riigipöördekatse ehk detsembrimäss

Dec 1, 1924

Nõukogude ebaõnnestunud katse haarata võimu Eestis.

Eesti kultuurkapitali seadus

Feb 5, 1925

Eesti Kultuurkapital on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks.

Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

Feb 12, 1925

1. a vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus võimaldas neil vähemusrahvustel, keda oli vähemalt 3000 inimest, rajada avalik-õigusliku rahvusliku kultuuromavalitsuse.

Uue rahaühikuna hakkas kehtima kroon

Jan 1, 1928

Oli seotud Rootsi krooniga ning selle tagatiseks oli olemas kattevara.

Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord

Aug 11, 1933

Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused; teised samal ajal laiali saadetud organisatsioonid olid: Eesti Noorsotsialistlik Liit, Eesti Sotsialistliku Partei võimlemisrühmad, Põhjakotkaste Leegion, Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus ja Demokraatlik Liinisõdurite Ühendus.

Teine põhiseadus

Jan 24, 1934

1. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel muutus senise riigivanema ametinimetus peaministriks ja senine riigivanem Konstantin Päts asus täitma nii peaministri kui ka uue põhiseaduse alusel tekkinud riigivanema kui riigipea (Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes) ülesandeid, hoides mõlemad ametikohad formaalselt lahus.

Sõjaväeline riigipööre

Mar 12, 1934

Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde.

Vaikiva oleku algus

Mar 12, 1934

Vaikivat ajastut alustas riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini

Riigipöördekatse

Dec 8, 1935

Vabadussõjalaste liikumise likvideerimiseks lavastas poliitiline politsei riigipöördekatse. Arreteeriti juhtivad vabadussõjalased.

Kolmas põhiseadus

Jan 1, 1938

Eesti Vabariigi riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt otseste valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Vabariigi Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse vanusetsensust 20 eluaastalt 22-le.

Päts valitakse EV esimeseks presidendiks

Apr 24, 1938

Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.

MRP

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale.

Kirjutatakse alla Baaside lepingule NSVL-ga

Sep 28, 1939

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväebaaside toomine Eestisse.

Punaarmee sissemarss Eestisse

Oct 18, 1939

1. oktoobril alustas Punaarmee sissemarssi. Eesti riigipiir ületati Narvas ja Irboskas. Narva-Tallinn-Haapsalu raudteed mööda saabus Eestisse 82 rongi Nõukogude sõjaväelasi, kes paigutati siia rajatavate baaside piirkonda.

Otsus baltisakslaste lahkumise kohta

Oct 18, 1939

Baltisakslaste ärakutsumine oli otseselt seotud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis määratletud Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiiridega Ida-Euroopas, mille järgi Eesti ja Läti jäid Nõukogude alasse. Kuigi baltisakslased lisaprotokolli sisu otseselt ei teadnud, oli neil ometi juba põhjendatud hirm Nõukogude võimu ees.

NSVL ultimaatum Eestile

Jun 15, 1940

Eestile esitati ultimaatum, kus väideti, et riik on vastastikkuse abistamise lepingut rikkunud ja nõuti lisavägede sisselubamist. Vastasel juhul ootas ees sõjaline vallutus. Eesti valitsus ei näinud muud väljapääsu kui Nõukogude nõudmisele alistuda.

Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

Jun 17, 1940

Nõukogude väeüksused ületasid Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 laskurdiviisi, üks tankibrigaad, lennuväe ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni.