Igaunija 1920-1940

Kaitseliidu loomine

Nov 11, 1918

Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit.

Igaunija 1920- 1940

Period: Jan 1, 1920 to Dec 31, 1940

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga, pandi paika Eesti- Vene riigipiir

1. põhiseadus

Jun 15, 1920

Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel.

Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks

Sep 22, 1921

Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu.

Eesti-Läti kaitseliidu leping

Apr 18, 1923

Lepiti kokku majanduslikus koostöös ja pandi paika riigipiir.

Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

Feb 12, 1925

Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi.

Eesti kultuurkapitali seadus

Apr 18, 1925

Võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal.

Rahareform

Jan 1, 1928

Vältimaks 1923-1924. a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform.

Langenud kadettide mälestussamba avamine Tallinnas

Sep 16, 1928

1. detsembril 1924. a. langeund kadettide mälestussamba avamine Tallinnas.

Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord,

Aug 11, 1933

Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas 11. augustil 1933 kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused

2. põhiseadus

Jan 24, 1934

1. aasta põhiseadus nägi ette nii Peaministri kui ka Riigivanema ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus Riigivanem pidi valitama viieks aastaks.

Riigipööre

Mar 12, 1934

Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu enda kätte, otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde.

Vaikiva ajastu algus

Mar 12, 1934

1. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord.

Päts presidendiks

Sep 3, 1937

Konstantin Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.

Uus põhiseadus

Jan 1, 1938

Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel,mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava...

Päts astus ametisse

Apr 21, 1938

K. Päts andis ametivande ja astus ametisse

XI üldlaulupidu

Jun 25, 1938

XI üldlaulupidu Tallinnas.

Baltisakslaste ümberasumine

Aug 23, 1939

Natsi Saksamaa ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.

MRP

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel.

Teine Maailmasõda

Sep 1, 1939

Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest.

NSVL ultimaatum Eestile

Sep 18, 1939

Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, milles öeldi, et Orzeli juhtum paneb kahtluse alla Eesti neutraliteedi II maailmasõjas ja nõuti Nõukogude Punaarmee baaside jaoks maad rendiks Eesti Vabariigi territooriumil tähtajaga kümme aastat.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile

Punaarmee sissemarss Eestisse

Oct 2, 1939

Tallinnasse saabus Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivägede sissemarsiga seotud küsimusi.

Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

Jun 16, 1940

Pärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.

Narva diktaat

Jun 17, 1940

j. Laidoner kirjutas 17. juunil alla Narva raudteejaamas "Narva diktaadile".