-
Maaseadus
Asutava kogu poolt vastu võetud maaseadus, millega riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. -
Tartu Ülikooli avaaktus
Alus kõrgharidusele pandi ajal, mil kestis Vabadussõda. 1.dets 1919 toimus TÜ avaaktus. Õppetöö toimus eesti keeles ja ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Eriline tähelepanu rahvusteadustel. -
Tartu rahuleping
Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Venemaaga.
Sõlmitud rahulepinguga Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad." Ka Eesti-Venemaa riigipiiri küsimustes tu -
Esimene põhiseadus
Asutav Kogu võttis vastu konstitutsiooni - esimese põhiseaduse. -
Eesti astumine Rahvasteliitu
Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid. -
Eesti-Läti Kaitseliidu leping
Majandusliku koostöö kokkuleppimine, riigipiiri paikapanek. -
Kommunistlik riigipöördekatse
Tallinnas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse. -
Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus
Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid. -
Eesti kultuurikapitali seadus
Peamine kultuuri finantseeriv asutus (summad laekusid erinevatest maksudest).Jagati ka stipendiume ja toetusi. -
krooni rahaühikuna kehtimine
- jaan 1928 hakkas Eesti Vabariigi uue rahaühikuna kehtima kroon (=100 marka).
-
Sõjaväeline riigipööre
K. Päts ja J. Laidoner teostavad riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. -
Vabadussõjalaste juhtide arreteerimine
- märtsil 1934.a arreteeriti vabadussõjalaste juhid Sergei Paul, Konstantin Hallik ja Hjalmar Mäe.
-
Vaikiva oleku algus -Riigikogu laialisaatmine
Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus. -
Balti riikide välisministrite I konverents
Balti riikide välisministrite i konverentsi delegatsioonide saabumine Tallinna. kestvus 30.11.-02.12.1934. -
Politsei lavastatud riigipöördekatse
Arreteeriti juhtivad vabadussõjalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud rõlvastatud väljaastumise plaani. -
Balti riikide väliministrite V konverents
09.-11-12-1936- Balti riikide välisministrite V konverents. -
Kolmanda põhiseaduse jõustumine
Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitiakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: 1) Alamkoda ehk Riigivolikogu(80 saadikut); 2) Ülemkoda ehk Riiginõukogu (40 liiget). Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. -
Riigikogu liikmete vandentõotuse vastu võtmine
Riigivanem K. Päts võtab vastu Riigikogu liikmete vandetõotuse. -
Esimene Eesti Vabariigi president - K. Päts.
K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. -
XI üldlaulupidu
Toimus XI üldlaulupidu, kus 25.juunil 1938.a esines üldkoor Tallinnas. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Wojna Obronna Polski 1939r./Invasion of Poland (1939)
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. -
Baltisakslaste ümberasumine
Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest. -
II Maailmasõja algus
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviil -
NSV ultimaatum Eestile
- septembril. Septembri lõpus esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, milles öeldi, et Orzeli juhtum paneb kahtluse alla Eesti neutraliteedi II maailmasõjas ja nõuti Nõukogude Punaarmee baaside jaoks maad rendiks Eesti Vabariigi territooriumil tähtajaga kümme aastat. Esialgse leppe kohaselt saabus Eestisse 25000 sõjaväelast, üsna kiiresti kasvas see arv mitmekordseks. Lõpuks ei küsitud lisavägede toomiseks enam Eesti valitsuselt lubagi.
-
Baasileping NSV Liiduga
Kirjutatakse alla baaside lepingule NSV Liiduga. -
Punaarmee sissemarss Eestisse
Paldiskisse suunduvad Nõukogude väed 1939. aasta sügisel. Kuigi lepinguga lubas Eesti oma territooriumile paigutada 25 000 nõukogude sõdurit, ei olnud reaalselt võimalik nende üle arvet pidada ning laialt on levinud arvamus, et Punaarmee hulk Eesti territooriumil ulatus kaugelt üle lubatud arvu. -
Eesti okupeerimine Punaarmee poolt
Pärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.
