Eesti lähiajalugu

Kaitseliidu asutamine

Nov 11, 1918

Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majasse nr. 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Maaseadus

Oct 10, 1919

Riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused.Maal kadusid teravad sotsiaalsed vastuolud, tekkis ulatuslik väikeomanike kiht.

Tartu ülikooli avaaktus

Dec 1, 1919

Alus eestikeelsele kõrgharidusele

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja määrati kindlaks riigipiirid. Nõukogude Venemaa viis välja armee Eestist ning loovutas Eestile 15 miljonit kuldrubla.

Esimene põhiseadus

Jun 15, 1920

Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgemaiks võimukandijaks rahvas, seadusandliku võimu teostas riigikogu.

Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks

Sep 22, 1921

Detsembrimäss

Dec 1, 1924

1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss [1] oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud katse võimuhaaramiseks Eestis 1. detsembril 1924 [2]. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma,[3] kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu, kaaperdati 2 lennukit. Mässu toetas kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa relvade ja elavjõuga.

Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

Feb 12, 1925

Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.

Eesti kultuurkapitali seadus

Apr 18, 1925

Peamine kultuuri finantseeriv asutus (summad laekusid erinevatest maksudest).Jagati ka stipendiume ja toetusi.

Rahareform

Jan 1, 1928

Laenati 28 miljonit krooni mille abil korraldati ringi Eesti rahandus ja pangandus. Võeti kasutusele kroon.

Uus põhiseadus

Jan 1, 1934

Laiendati riigivanema võimupiire

Sõjaväeline riigipööre

Mar 12, 1934

K. Päts ja J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks

Vabadussõdalaste liikumise likvideerimine

Dec 8, 1935

Arreteeriti juhtivad vabadussõdalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani.

Kolmas Põhiseadus

Jan 1, 1938

Eesti riigipeaks sai president kes valitakse rahva poolt otseselt kuueks aastaks, riigikogu muudeti 2 kojaliseks. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president ja rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus ja põhiseadus võimaldas jätkata autoritaalset valitsemist.

Presidendi valimine

Apr 24, 1938

Konstantin Päts valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.

Teine Maailmasõda

Sep 1, 1939

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.

NSVL ultimaatum Eestile

Sep 18, 1939

1. septembril. Septembri lõpus esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, milles öeldi, et Orzeli juhtum paneb kahtluse alla Eesti neutraliteedi II maailmasõjas ja nõuti Nõukogude Punaarmee baaside jaoks maad rendiks Eesti Vabariigi territooriumil tähtajaga kümme aastat. Esialgse leppe kohaselt saabus Eestisse 25000 sõjaväelast, üsna kiiresti kasvas see arv mitmekordseks. Lõpuks ei küsitud lisavägede toomiseks enam Eesti valitsuselt lubagi.

kirjutatakse alla Baaside lepingule NSVL-ga

Sep 28, 1939

Baltisakslaste ümberasumine

Oct 18, 1939

Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.

Eesti okupeeritake Punaarmee poolt

Jun 17, 1940