-
Kaitseliidu loomine
Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.
Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist. -
Maareform
Eestis korraldati maareform maaseaduse alusel. Selle käigus võõrandati rüütlimõisad, asutati riigi tagavaramaad ja asundustalud. -
Tartu rahuleping
Tartu rahulepinguga lõppes sõda Nõukogude Venemaaga ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Esimene põhiseadus
Võeti vastu esimene põhiseadus. Loodud põhiseaduse järgi oli riigi kõige kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teaostas Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas valitsus. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused, millest olulisim oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees. -
Eesti liitumine Rahvasteliiduga
Rahvasteliit oli aastal 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu. -
Eesti kultuurkapitali seadus
- veebruaril 1925 võeti riigikogu poolt vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Esimesed sihtkapitalide koosolekud peeti aprillis ja mais. Kultuurkapitali nõukogu pidas esimese koosoleku 3.juunil 1926 haridusminister H. B. Rahamäe juhatusel. Stipendiumijaotused toimusid kaks korda aastas: 1. aprillil ja 1. oktoobril.
-
Vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus
Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid. -
Eesti Krooni käibelevõtt
Uue rahaühikuna hakkas kehtima kroon (väärtus 100 marka), mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. Samaaegselt lõpetas Eesti Pank krediteerimise, andes need ülesanded vastloodud Pikalaenupangale. -
Jõustus teine põhiseadus
Uus põhiseadus pidi laiendama oluliselt riigivanema võimupiire, nüüd oli tegemist rahva poolt viieks aastaks valitud riigipeaga. -
Sõjaväeline riigipööre
Peamised korraldajad olid Riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Riigipöörde tulemusena suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed. Vabadussõjalaste juhid, sealhulgas Artur Sirk ja Hjalmar Mäe, vangistati. -
Period: to
Vaikiv ajastu
Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt) vägede ülemjuhatajaks.
Vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. -
Vabadussõjalaste arreteerimine
Arreteeriti juhtivad vabadussõjalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani. -
Kolmas põhiseadus
Eesti Vabariigi riigipeaks sai president, kes valitakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks - alamkojaks ja ülemkojaks. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. -
Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks
Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Buraševo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel.
Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. -
Puhkeb Teine Maailmasõda
Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese. -
Baaside leping
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. -
Otsus baltisakslaste lahkumise kohta
-
Punaarmee sissemarss Eestisse
- juunil 1940. aastal pärast Punaarmee sissemarssi Eestisse saadeti Kaitseliidu malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda, millega algas ka Kaitseliidu likvideerimine. 27. juunil 1940 andis president välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse, Kaitseliidu varad läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile.
-
Eesti okupeerimine Punaarmee poolt
Nõukogude Okupatsioon EestisPärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. Formaalne inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940 pärast Eesti NSV esindajate poolset sooviavaldust Moskvas NSV Liidu Ülemnõukogus .
