Ajatelg

By Eliisevoig
  • 40,000 BCE

    Willendorfi Veenus

    Willendorfi Veenus
  • Period: 40,000 BCE to 1000 BCE

    Ürgaja kunst

    Ürgaja alla kuuluvad: kiviaeg, proksiaeg, rauaaeg.
    Kuulsamad koopamaalid: Altamira, Lascaux, Chauvet.
    Üks kuulsamaid säilinud skulptuure on Willendorfi Veenus, kes on viljakuse jumalanna. Teda on kujutatud hästi naiseliku figuuriga ja tal puudub nägu. Kuju on tehtud lubjakivist.
    Sellesse ajastusse kuulub veel Stonehenge.
  • 4000 BCE

    Tsikuraat

    Tsikuraat
  • Period: 4000 BCE to 605 BCE

    Vanimad kõrgkultuurid( Sumer, Akad, Vana-Babüloonia, Assüüria)

    Esimesed riigid hakkasid arenema aga areng oli aeglane.
    Sellest ajastust on säilinud silinderpitsatid, mis valmistati tugevast kivist näiteks marmor. Tekkisid mesopotaamia linnad.
    Tsikuraat- astmeline tempel
    Hammurapi seaduste kogu.
  • 3100 BCE

    Sfinks

    Sfinks
  • Period: 3100 BCE to 332 BCE

    Vana-Egiptus

    Perioodid: Vana riik, keskmine riik, uus riik, hilis-Egiptus.
    Hauakambrite etapid: Mastaba- astmikpüramiid- dzoseri.
    Väga tähtsad olid templid ja need olid vaaraode ja jumalate kummardamiseks.
    Sfinksid- inimese näoga ja lõvi kehaga kuju.
    Vaaraosi kujutati kindlate reeglite järgi milleks oli "egiptuse poos"
  • 3000 BCE

    Jumalanna madudega

    Jumalanna madudega
  • Period: 3000 BCE to 1100 BCE

    Egeuse e. Kreeta-Mükeene kunst ja kultuur

    Egeuse ja Kreeta-Mükeene kultuurid olid Vahemere piirkonna varajased tsivilisatsioonid, mille ajaperioodid ulatusid umbes 3000-1100 eKr. Küklaadide kultuur (3000-2000 eKr) on tuntud minimalistlike marmorist kujukeste poolest. Kreeta Minoa kultuur (2700-1450 eKr) paistis silma suursuguste paleede, nagu Knossos, ja värvikate freskodega, mis kujutasid loodusmotiive ja igapäevaelu stseene. Mükeene kultuur (1600-1100 eKr) Kreeka mandril oli tuntud kindlustatud linnade, sõjameheliku kunsti poolest.
  • 900 BCE

    Kapitooliumi emahunt

    Kapitooliumi emahunt
  • Period: 900 BCE to 476

    Etruskid ja Vana-Rooma

    Etruskid (900-100 eKr) olid tuntud suurepärase metallitöö, elavate seinamaalingute ja hauakambrite poolest. Nende kunst oli religioosne ja rituaalne, mõjutades Rooma arhitektuuri ja linnaehitust.
    Vana-Rooma kunst sai inspiratsiooni etruskidelt ja kreeklastelt. Rooma arhitektuur kasutas betooni ja võlve suurte hoonete nagu Colosseumi ja Pantheoni ehitamiseks. Skulptuuridel oli tähtis realism ja portreede täpsus. Rooma mosaiigid ja seinamaalid kaunistasid avalikke ruume, kujutades igapäevaelu.
  • 800 BCE

    Kettaheitja

    Kettaheitja
  • Period: 800 BCE to 30 BCE

    Antiikkunst, Vana-Kreeka

    Vana-Kreeka kunst 800-30 eKr. 3 perioodi: arhailine (umbes 800-480 eKr), klassikaline (480-323 eKr) ja hellenistlik (323-30 eKr). Arhailist perioodi iseloomustavad jäigad kujud, näiteks kouros ja kore skulptuurid. Klassikaline periood tõi kaasa realismi ja proportsioonide täiustamise, nagu näitavad Parthenoni templi skulptuurid. Hellenistlik periood rõhutas emotsiooni ja liikumist, nagu Samothrake Nike. Vana-Kreeka kunst hõlmab ka maalitud keraamikat, arhitektuuri (sambad) ning mosaiike.
  • 799 BCE

    Colosseum

    Colosseum
  • Period: 799 BCE to 476

    Antiikkunst

    Vana-Kreeka kunst jaguneb arhailiseks, klassikaliseks ja hellenistlikuks perioodiks. Arhailine kunst oli jäik ja stiliseeritud, klassikaline periood rõhutas realismi ja proportsioone, ja hellenistlik kunst keskendus emotsioonile ja liikumisele.
    Vana-Rooma kunst ammutas inspiratsiooni kreeklastelt ja etruskidelt, olles tuntud oma realistlike portreede ja reljeefide poolest. Rooma arhitektuur kasutas uuenduslikult betooni ja võlve, luues suuri avalikke hooneid nagu Colosseum ja Pantheon.
  • 509 BCE

    Vaas(skulptuur)

    Vaas(skulptuur)
  • Period: 509 BCE to 476

    Vana-Rooma kujutav kunst (skulptuur ja maalikunst)

    Rooma skulptuur rõhutas realistlikke portreesid, eriti keisrite ja oluliste isikute kujutamisel, pakkudes täpseid näoilmeid. Tüüpilised on ka reljeefid, mis kaunistasid monumente ja kujutasid ajaloolisi sündmusi, näiteks Trajanuse sammas.
    Maalikunstis olid populaarsed freskod ja mosaiigid, mis kaunistasid avalikke hooneid. Need kujutasid mütoloogilisi stseene ja maastikke. Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised on andnud rikkaliku ülevaate Vana-Rooma maalikunsti stiilidest ja tehnikatest.
  • 200 BCE

    Basiilika

    Basiilika
  • Period: 200 to 500

    Varakristlik kunst

    Varakristlik kunsttekkis pärast Rooma impeeriumi kristianiseerimist. See keskendus religioossetele teemadele ja sümbolitele, kujutades Jeesust, pühakuid ja piiblilugusid. Varakristlik kunst hõlmas katakombide seinamaalinguid, mosaiike, skulptuure ja arhitektuuri.
    Sümboolsed kujutised olid kala, lambad ja ristid. Basilikad, näiteks San Pietro Roomas, olid olulised kirikuhooned. Varakristlik kunst panustas keskaja kunstivormi arengusse, säilitades ja edendades kristlikku sümboolikat.
  • 400

    Bütsantsi kiriku kaunistused

    Bütsantsi kiriku kaunistused
  • Period: 400 to 1400

    Bütsantsi ja Vanavene kunst

    See kunst oli tugevalt mõjutatud varakristlikust, Rooma ja Kreeka kunstist ning arendas välja iseloomuliku stiili, mida iseloomustavad kullatud ikonid, mosaiigid, freskod ja kirikuarhitektuur. Bütsantsi kunst oli religioosne, kusjuures ikonograafia mängis olulist rolli õigeusu kirikupraktikas. Vanavene kunst jagas sarnaseid omadusi Bütsantsi kunstiga, kuid arendas ka oma identiteeti, keskendudes kristliku usu populariseerimisele ja slaavi kultuuri integreerimisele kunsti.
  • 401

    Keskaja skulptuuri näide

    Keskaja skulptuuri näide
  • Period: 401 to 1400

    Keskaegne kunst

    See kunst oli peamiselt religioosse sisuga ning keskendus kristlikule usule ja kiriku tellimustele. Keskaegne kunst jaguneb romaanseks ja gootika stiiliks. Romaanse kunsti iseloomustavad massiivsed kividetailid, reljeefid ja mõjukas sakraalarhitektuur, nagu romaanse stiili kirikud ja kloostrid. Gootika kunst oli suunatud jumala kirkuse kajastamisele ning seda iseloomustavad kõrged vöödkaared, vitraažaknad, keerukad sammastikud ja detailirikas skulptuur.
  • 1000

    Romaani ja Gooti kirik

    Romaani ja Gooti kirik
  • Period: 1000 to 1400

    Romaani ja gooti kunst

    Romaani kunst, millel oli religioosne fookus, keskendus massiivsetele kiviehitistele, värvikatele klaaspindadele ja reljeefidele, rõhutades monumentaalsust ja stabiilsust. Gooti kunst, mis arenes romaani stiilist, rõhutas kõrgust ja valgust, kasutades vitraažaknaid, kõrgeid vöökaari, detailirikkaid skulptuure ja filigraanseid sammastikke. Romaani ja gooti kunst mõjutasid sügavalt Euroopa kultuuri ja arhitektuuri arengut, kajastades ajastu religioosseid ja esteetilisi ideaale.
  • 1200

    Raekoda

    Raekoda
  • Period: 1200 to 1500

    Keskaegne kunst Eestis

    Keskaegne kunst Eestis hõlmas romaani ja gooti stiile ning oli peamiselt seotud kirikute, linnuste ja mõisate ehitamise ning kaunistamisega. Kirikud olid keskne koht kunstis, kus leidusid freskod, altarimaalid, skulptuurid ja vitraažaknad. Arhitektuuriliselt iseloomustasid keskaegseid ehitisi jämedad kividetailid, paksud müürid ja kõrged vöökaared. Kuulsad näited keskaegsest kunstist Eestis hõlmavad Tallinna Vanalinna kirikuid, Padise kloostrit ja Pärnu Eliisabeti kirikut.
  • 1400

    Itaalia renessanss

    Itaalia renessanss
    Tunnused:Antiikkultuuri taassünd, humanismi esiletõus, rõhuasetus inimesele.
    Olulisemad kunstnikud ja teosed:Leonardo da Vinci -Mona Lisa, Michelangelo Buonarroti- Taavet
    Mõju: Itaalia renessanss mõjutas kogu Lääne-Euroopa kunsti, arhitektuuri ja teadust.
  • 1498

    Saksamaa renessanss

    Saksamaa renessanss
    Tunnused:Realism ja detailirohkus – mõjutatud Madalmaade kunstist, eriti detailitäpsuse ja valguse kasutamise poolest. raveerimis- ja puulõiketehnikad, mis aitasid kunsti massilisemalt levitada.
    Sümbolism – maalides sageli moraalne või vaimne tähendus, mis viitas religioossetele või ühiskondlikele probleemidele.
    Tuntumad kunstnikud ja teosed:Albrecht Dürer-autoportree,
  • 1500

    Madalmaade renessanss

    Madalmaade renessanss
    Tunnused: Detailitäpsus, realistlikud ja rikkalikud värvikasutused.
    Eriline tähelepanu valgusele ja varjule, mis andis maalidele sügavust.
    Tuntud kunstnikud ja teosed: Hieronymus Bosch-Maiste naudingute aed
    Mõju:Madalmaade renessanss mõjutas tugevalt Euroopa kunstnike tehnikaid ja stiili, eriti õlimaalide tehnilist meisterlikkust.
    Nende realistlik ja detailirohke stiil inspireeris paljusid hilisemaid kunstnikke, sealhulgas ka Itaalia renessansi meistreid.

  • Renessanss Eestis

    Renessanss Eestis
    Tunnused:Eesti renessanss oli pigem tagasihoidlik ja segunes keskaegse ning hiljem ka barokse stiiliga.
    Tuntuimad näited: Tallinna Mustpeade maja, Tallinna Raekoda
  • Period: to

    Barokk, Arhitektuur

    Barokki arhidektuur oli suurjooneline, dünaamiline ja teatrilik, rõhutades liikumist, sümmeetriat ning rikkalikku kaunistust. See tekkis vastureformatsiooni mõjul, et demonstreerida kiriku ja monarhide võimsust. Tüüpilised elemendid olid keerukad fassaadid, suured kuplid, massiivsed sammasrõdud ja rikkalik stuukdekoor. Prantsusmaal (Versailles), Itaalias (Sant'Ivo alla Sapienza) ja Kesk-Euroopas (Melki klooster) kujundati arhitektuur ruumiliselt dünaamiliseks ja valgusemänguga efektiivseks.
  • Period: to

    Kujutav kunst Hispaanias ja Flandrias

    Barokkkujundus oli sügavalt religioosne, dramaatiline ja emotsionaalne. Hispaanias keskendus kunst katoliiklikule müstikale ja realismile.Velázquez tõi valguse ja detailitäpsusega maalidesse (nt "Õuedaamid"), samas kui Zurbarán kujutas askeetlikke ja hingelisi religioosseid stseene.
    Flandrias arendas Rubens barokkmaali jõuliseks ja dünaamiliseks, kasutades rikkalikku värvipaletti ja liikumist täis kompositsioone (nt "Leucippose tütarde rööv").
  • Period: to

    Barokk 17.saj

    Barokk (17. saj) oli kunstiajalooliselt dramaatika, liikumise ja emotsionaalsuse ajastu, kujundades Euroopa kunstimaastikku võimu ja religiooni kaudu. Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania) edendas kirik barokki kui vahendit usulise mõju tugevdamiseks (nt Caravaggio ja Rubens). Absolutistlikes riikides (Prantsusmaa, Austria) peegeldas kunst valitsejate suursugusust (nt Versailles’ palee). Protestantlikud alad (Holland) arendasid iseseisvamat ja kodanlikumat maalikunsti (nt Rembrandt, Vermeer)
  • Period: to

    Kujutav kunst Itaalias

    Itaalia barokkkujundus oli dramaatiline, liikumist täis ja tugeva emotsionaalse mõjuga. Skulptuuris saavutas Gian Lorenzo Bernini dünaamilise vormi ja valguse-varju mängu meistriklassi (nt "Püha Teresa ekstaas"). Maalikunstis tõi Caravaggio revolutsiooni oma tugeva valguse ja varju kontrastiga (chiaroscuro) ning naturalistliku realismiga (nt "Püha Matteuse kutsumine"). Barokk kunstis püüti luua ruumilist sügavust, teatrilist mõju ja tugevat narratiivi.
  • Period: to

    Barokk Hollandis

    Hollandi barokk erines katoliiklikust barokist, olles protestantliku ühiskonna tõttu realistlikum ja maisem. Suuri kiriklikke või kuninglikke tellimusi oli vähe, mistõttu kunst keskendus kodanlikule eluolule, portreedele ja maastikele. Rembrandt kasutas sügavat valguse ja varju kontrasti ("Öine vahtkond"), samas kui Vermeer kujutas intiimseid igapäevaelu stseene ja valguse peenet mängu ("Tüdruk pärlkõrvarõngaga"). Hollandi maalikoolkond oli tuntud ka meremaalide ja natüürmortide poolest.
  • Period: to

    Romantism

    Romantism oli kunstiliikumine, mis rõhutas emotsioone, looduse vägevust, individuaalsust ja vabadust. Romantismi kunstnikud pöördusid tagasi keskaegsete ja mütoloogiliste teemade juurde, vastandudes ratsionaalsusele ja klassitsismile. Loodus ja inimene olid tihti kujutatud kui võimsad, müstilised või isegi kaootilised jõud. J.M.W. Turner ja Caspar David Friedrich kujutasid maastikke, mis tõid esile looduse ülevuse. Samuti olid levinud ajaloolised ja eksootilised stseenid.
  • Period: to

    Rokokoo

    Rokokoo oli barokist kergem, elegantsem ja mängulisem kunstistiil, keskendudes õrnadele pastelltoonidele, kaarjatele vormidele ja luksuslikule dekoratiivsusele. Kujutavas kunstis domineerisid idüllilised ja sensuaalsed teemad, aristokraatlikud stseenid ning unistavad maastikud. Prantsusmaal oli rokokoo õukonnakunsti kõrghetk, mida esindasid Jean-Antoine Watteau ("Zehndisõit Kythérale") ja François Boucher oma graatsiliste ja mütoloogiliste maalidega.
  • Period: to

    Klassitsismi arhitektuur

    Klassitsistlik arhitektuur sündis vastukaaluna rokokoo mängulisusele, võttes eeskujuks antiik-Kreeka ja Rooma harmoonia, lihtsuse ja monumentaalsuse. Seda iseloomustasid sümmeetria, sammaste ja frontoonidega fassaadid ning rangelt geomeetrilised vormid. Klassitsismi kasutasid nii absolutistlikud riigid (nt Prantsusmaal Napoleoni stiil) kui ka demokraatlikud ühiskonnad (nt USA Kapitoolium). Tuntuimad näited on Pantheon Pariisis ja White House Washingtonis.
  • Period: to

    Realism

    Realism oli kunstiliikumine, mis püüdis kujutada elu täpselt ja objektiivselt, ilma idealiseerimise või dramatiseerimiseta. Kunstnikud soovisid kajastada igapäevaelu, töölisklassi ja talupoegade elu, pöörates tähelepanu ka sotsiaalsetele ja poliitilistele probleemidele. Realistid pidasid oluliseks, et kunst oleks tõene ja maapealne, mitte romantiline ega mütoloogiline. Gustave Courbet on üks liikumise juhtfiguuridest, tema teosed nagu "Maalimise meistriteos" kajastavad elu igapäevaseid külgi.
  • Period: to

    Arhitektuur (19. saj)

    1. sajandi arhitektuuris toimusid suured muutused: neoklassitsism andis teed romantismile ja gooti taassündile (nt Big Ben), seejärel muutus arhitektuur industrialiseerimise ja uute materjalide (raud ja klaas) tõttu. Modernism tõi esile uued, innovatiivsed struktuurid, nagu Eiffeli torn. Tüüpiliseks muutusid suurte avalike hoonete ja tehaste ehitusstiilid.