Euroopa 20. sajandi kirjandus

Marcel Proust (1871-1922)

1871

Prantsuse kirjanik.
Ta kasvas üles katoliiklasena, kuid pärast oli hoopiski ateist. Tal puudus otsene kirjandusealane haridus. Ta magas päeval ning kirjutas öösel. Üks esimestest, kes kirjutas homo- ning biseksuaalsetest tegelastest.
Ta stiil oli keerukas ja talle meeldis kasutada väga pikki lauseid ning teostest ajas hüpelda.

James Joyce (1882-1941)

1882

Iiri päritolu kirjanik, kes alustas luuletajana.
Tema kohta öeldakse, et ta on suurepärane kirjanik ilusa stiiliga, millesse on llihtne sisse elada.

Virginia Woolf (1882-1941)

1882

Briti kirjanik, keda peetakse üheks tähtsamaks modernistliku romaani esitajatest. Tema kirjutamisstiil oli kirjeldav ning detailne. Talle meeldis oma kirjutustes aega segamini ajada ning selles edasi ning tagasi hüpata või siis üldse seisma jääda. Sündmusi kirjeldas ta läbi tegelase mälestuste.
Feminist ja biseksuaal.
Kirjutas kokku 9 teost, mõned neist on "Proua Dalloway", "Orlando: elulugu" ja "Tuletorni juurde".

Kadunud põlvkond (1883-1900)

1883

Kadunud põlvkonna kirjanikud sündisid selles ajavahemikus.
Mõiste kadunud põlvkond iseloomustab kirjanikke, kelle looming oli mõjutatud I Maailmasõja tulemustest. Terminit kasutas esimest korda avalikult Gertrude Stein.
Nende teosed olid tihti autobiograafilised ning rääkisid Ameerika unistuste surmast ning kirjeldati jõukate inimeste eluviisi. Sellel ajal muutus tähtsamaks teostes ka soorollide muutumine . Kirjanikud idealiseerisid oma kirjutistes minevikku.

Franz Kafka (1883-1924)

1883

Kirjanik, kes õppis algselt küll juristiks, kuid pidas elu lõpuni kirjaniku/ajakirjaniku ametit.
Väga üksik inimene.
Oma kirjutamises sidus ta fantastikat ja realismi ning kasutas nimeksistentsi väljapääsmatust, fatalismi ja eemaldumist vältimatust.
Arhetüüp - "Kafkaesque" - kirjeldab õudusunenägu, mis on tegelikult reaalsus.

F. Scott Fitzgerald (1896-1940)

1896

Ameerika kadunud põlvkonna kirjanik.
Kirjutas sellised kuulsad raamatud nagu nt. "Suur Gatsby" ja "Teisel pool paradiisi".
Ta kolis 1924. aastal Pariisi, kus tal tekkisid alkoholiga probleemid ning ta naine, Zelda, sai närvivapustuse. Seda kirjeldati ka Hemingway teoses "Pidu sinus eneses".

William Cuthbert Faulkner (1897-1962)

1897

Ameerika kirjanik.
Kukkus omal ajal keskkoolist välja.
Oma kirjutistes võttis inspiratsiooni Shakespeareilt, Dickensilt ja Dostojevskilt.

Ernest Hemingway (1899-1961)

1899

USA kadunud põlvkonna kirjanik, keda peetakse üheks kõoge mõjukamaks nende seas.
Ta elas väga kirevat ja edevat elu, pettes oma naisi ning reisides üpriski palju. Ta abiellus kokku 4 korda, kuid tal olid alati mingid kõrvalsuhted. Osales ka mõlemas maailmasõjas ning Hispaania kodusõjas.
Tema kirjutamisstiil oli lihtne, otsene ja ilustamata. Aastal 1954 võitis ta ka Nobeli kirjandusauhinna.
Arhetüüp - "Hemingway kangelane" - stoiline, elab üle kaotuse, aga saab sellest üle)

Vladimir Nabokov (1899-1977)

1899

Vene päritolu USA kirjanik. Kirjutas inglise ja vene keeles.
Tema teosed on nt. "Lolita", "Kahvatu leek" ja "Pnin".
Kõige tuntum on kindlasti "Lolita", mis räägib ühe täiskasvanud mehe ja tema 12 aastase kasulapse suhetest. Sellest on ka tehtud palju filmiversioone.

Ulmekirjandus

1900

Kirjandusvool, mis kujutab maailmu, mida tegelikult olemas ei ole. Areng on toimunud terve 20. sajandi vältel.
Saab jagada kolmeks žanriks: teadusulme, imeulme ja õudusulme.
Teadusulme saab jagada kolme faasi: "kuldne ajastu" (1938-1946), "uus laine" (1960-1970) ning küberpunk (1980. aastad).

John Steinbeck (1902-1968)

1902

Ameerika kirjanik, kes võitis Nobeli kirjanduspreemia ning kirjutas teosed nagu nt. "Vihakobarad", "Hommiku pool Eedenit" ja "Hiirtest ja inimestest". Kirjutas ka "California novellid", mis räägivad suure depressiooni ajal elanud inimestest.
Ta kirjutas oma töödes tolle aja elust, kuid tegi seda humoorikalt. Teda peetakse Ameerika üheks klassikuks.

George Orwell (1903-1950)

1903

Inglise kirjanik. Sündis Indias, aga kolis varsti peale sündi Inglismaale, kus ta ka oma elu viimsed aastad veetis. Tema sünninimi oli Eric Arthur Blair.
Oli lasteahistaja/lastega vägivaldne.
Oma teostes rõhus ta teaduslikule sotsiaalsele ebaõiglusele ning totalitaarsuse halbusele. Kasutas palju allegooriad, kirjutas lühidalt ja otsekoheselt.
Tuntum teos ilmselt "Loomade farm".

Eesti kirjandusrühmitused

1905

Aastal 1905 loodi esimene Eesti kirjandusrühmitus nimega Noor-Eesti. Tähtsamad liikmed olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala (ka Anton Hansen Tammsaare).
Pärastpoole loodi ka teisi kirjandusrühmitusi nt. Siuru (1917), Tarapita (1921) ning Arbujad (1938).

Modernism

1905

Eesmärgiks muuta traditsioonilised ideed uuenduslikeks.
Kasutusele võeti rohkem emotsioone, pessimistlikkust ning keerukamaid kõnekujundeid. Modernismi vooludeks olid futurism, sürrealism, ekspressionism, sümbolism, dadaism.
Tähtis kirjanik Eestis - A.H. Tammsaare

Jean-Paul Sartre (1905-1980)

1905

Prantsuse eksistentsialistlik kirjanik.
Kirjutas kokku 52 teost. Võitis ka Nobeli preemia, kuid ei võtnud seda vastu, mis käib tema eluvaadetega kokku.
Oli vahepeal filosoofia professor ning sõja ajal käis ta sõjaväes.

Samuel B. Becket (1906-1989)

1906

Iiri päritolu "avant-garde" kirjanik, lavastaja, teatri direktor ja poeet.
Tema näidendid on sisustatud napisõnaliselt.

Futurism

1909

Alguse sai Itaalias tänu Filippo Tommaso Marinettile.
Tunnusjooned - liikumine, jõud, tehnika, linlik eluviis.
Futurism jõudis Eestisse ajakirjanduse kaudu aastal 1910. (Nt. Albert Kivikas - "Nimed marmortahvlil")

Czeslav Milosz (1911-2004)

1911

Poolast Ameerikasse immigreerunud poeet, proosakirjanik, tõlk. Oma ideoloogia kohta ütles ta, et see on "roosa".
Ta võitis aastal 1980 Nobeli preemia kirjanduses.

Albert Camus (1913-1960)

1913

Prantsuse kirjanik. Ta aitas kaasa absurdismi tekkele.
Kirjutas kokku 39 teost. Armastas teatrit ja võitis Nobeli preemia. Ennast ei pidanud ta eksistentsialistiks, kuigi inimesed teda selleks peavad.

Ilmub Marcel Prousti teos "Kadunud aega otsimas" (1913-1919)

1913

Maailma pikim romaan. Guinnessi maailmarekord.

Ilmub James Joyce'i teos "Dublinlased"

1914

Ilmub Franz Kafka teos "Metamorfoos"

1915

Kafka kuulsaim teos. Räägib sellest, kuidas peategelane ärkab ühel päeval üles ning avastab, et ta on suureks putukaks muutunud.

Teadvuse vool

1915

20.-21. sajandi vältel kasutusel olnud tehnika, mida kasutasid kirjanikud nagu Proust, Joyce, Woolfe jne.
Selle eesmärgiks on avada tegelaste sisemaailma, kujutades ühe tegelase tundeid, mõtteid ja teadvust. Teostes on aeg segamini.

Jaan Kross (1920-2007)

1920

Eesti luuletaja, proosakirjanik, tõlkija ja esseist.
Tema teoste keskmeks oli Eesti ajalugu ning need katavad suure ajavahemiku.

Frank Herbert (1920-1986)

1920

USA kirjanik. Kuulub “uue laine” teadusulme autorite hulka. Kirjutas läbi aegade kõige suurima läbimüügiga ulmeraamatu “Düüni”.

Ilmub James Joyce'i teos "Ulysses"

1922

Terve raamatu tegevus leiab aset ühe päeva jooksul.
Täis roppuseid ja seksuaalsust. Šokeeris lugejaid.

Ilmub F. Scott Fitzgeraldi teos "Suur Gatsby"

1925

Allen Ginsberg (1926-1997)

1926

USA luuletaja, kes kuulus biitnikute hulka.
Gei aktivist.
Tuntud suureliselt oma luuletuse "Howl" -i tõttu.

Jacque Derrida (1930-2004)

1930

Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund.
Tema kõige kuulsamad raamatud ilmusid aastal 1967.

Umberto Eco (1932-2016)

1932

Kirjutamisstiil keeruline, vihjas rohkem ajaloole ja kirjandusele, keerulised süžeed.
Tähtsaim ja kuulsaim teos "Roosi nimi"

Mats Traat

1936

Eesti proosa-ja luulekirjanik, kes elab tänapäevani.
Tema teostes on kirjutatud Eesti ajaloost, kuid erinevalt Jaan Krossist on tema teoste ajavahemik lühem ning sündmuste territoorium on piiritletud. Oma loomingus on ta palju kirjeldanud talurahvast/talurahvakultuuri ning enamasti toimub sündmustik Lõuna-Eestis.

Hando Runnel

1938

Sündis Järvamaal. Elab tänapäevani. Eesti luuletaja. Ainus Eesti akadeemik, kellel pole kõrgharidust.

Ilmub Jean-Paul Sartre teos "Iiveldus"

1938

Eesti kirjandus ll Maailmasõja ajal (1940-1944)

1940

Kirjandus lõhustati pea pooleks sajandiks. Kirjandust hakati kasutama ideoloogilise tööriistana. Tekkis Eesti Kirjanikkude Liit. Uudiskirjandus puudus.
Tähtsad autorid - August Alle, Semper, Under, Gailit, Kangro
"Sirp ja Vasar"
Kirjastamisolud paranesid, kujunes välja saksa vastane võitlusvaim ning õhutav plakatlik luule.
Saksa okupatsiooni olud paranesid, eraldati trükipress, tsensuur ei olnud kuigi range.
Kirjutati enamasti psühholoogilis-realistlikus suunas.

Jaan Kaplinski

1941

Sündis Tartus. Elab tänapäevani. Eesti tuntuim ja tõlgituim kirjanik.

Sergei Dovlatov (1941-1990)

1941

Ameerika-Juudi päritolu kirjanik, kes sündis Venemaal, Ufa linnas.
Osa tema loomingust on Eestiga seotud.
Tema looming - Nõukogude Liidu absurdses reaalsuses sündinud satiiriline kirjandus, näitas lõhet ühiskonna ametliku ideoloogia ja valitsevate olude vahel.
Tal oli oma kirjutamise kohta selline reegel, et lauses ei tohi ükski sõna sama tähega alata.

Ilmub Albert Camus' teos "Sisyphose müüt"

1942

Mati Unt (1944-2005)

1944

Üks kõige kuulsam Eesti teatrilavastaja, kelle looming oli postmodernistlik ning kasutas teostes psühhoanalüüsi. Eeskujuks nt. Kafka "Metamorfoos".
Ta kirjutas omal ajal alla ka 40 kirjale.

Ilmub George Orwelli teos "Loomade farm"

1945

"Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on teistest võrdsemad."
Raamat räägib 1917. aasta Venemaa revulutsioonist. Raamat on Stalini vastane, allegooria.

Biitnikud

1950

1. aastatel USAs välja kujunenud subkultuur, kuhu kuulusid nö. ühiskonna madalamad lülid. Esimest korda kasutas sõna "Beatnik" Herb Caen aastal 1958. Beat - kultuur, suhtumine, kirjandus. Beats - Columbia Ülikoolis tekkinud rühmitus, kuhu kuulusid kirjanikud nagu Kerouac, Burroughs, Ginsberg, Carr.

Biitnikute kõige tuntum looming:
Kerouac "Teel", Corso "Naisevõtt", Ginsberg "Howl", Burroughs "Alasti lõunasöök".

Absurditeater (1950-1960)

1950

1. ja 1960. aastatel Euroopas laineid löönud modernistlik teatrikunst. See tuleneb absurdikirjandusest, kus kõik on pöörduv ja ootamatu (võib ka kutsuda tragikomöödiaks). Terminit "absurditeater" kasutati esimest korda aastal 1962 Martin Esslini teoses. Kirjanikud - nt. Becket, Eestis Mati Unt.

Ilmub Samuel B. Becketi teos "Godot'd oodates"

1953

Becketi kuulsaim teos. See tekitas ilmudes Pariisis furoori ja tõi talle tuntuse. Teose sisu oli üksildane, naljakas, õrn ja virgutav.

Ilmub Czeslav Miloszi teos "Vangistatud mõistus"

1953

Teoses on kirjeldatud nelja erineva Ida-Eruroopas kirjanikku ning, kuidas neile totalitaarne süsteem mõjus.

Ilmub J.R.R. Tolkieni triloogia “Sõrmuste isand” (1954-1955)

1954

Kõige parem näide imeulmest.

Ilmub Vladimir Nabokovi "Lolita"

1955

Ilmub Vladimir Nabokovi "Kahvatu leek"

1962

Kuldsete kuuekümnendate kassetipõlvkond (1962-1967)

1962

Raudse eesriidesse tekkisid praod, kuid tegelikult oli see kõik pettekujutelm. Vaimse surve vähenemine. Elementaarse isikuvabaduse ilmnemine. Kasvas noorte aktiivsus.
Kutsutakse ka luulekümnendiks.
"Sulaaeg".
Luulekassetid ehk väikesed luulekogud.
Debüteeriisid Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa.

Ilmub Ernest Hemingway teos "Pidu sinus eneses"

1964

Autobiograafiline raamat, mis räägib Hemingway eluaastatest Pariisis oma esimese naisega.

Ilmub Frank Herberti "Düün"

1965

Läbi aegade suurima läbimüügiga ulmeraamat.
Raamtus tundub ühiskond vanamoeline, kuid leiab aset tulevikus tähtedevahelises impeeriumis.
Tegevustik planeedil Arrakis - üks suur liivakõrb, mis on eriline selle poolest, et ainult sealt on ühte vürtsi/narkootikumi võimalik saada, mis pikendab eluiga. See muudab planeedi kõigile väga ahvatlevaks.

Ilmub Jaan Kaplinski "Tolmust ja värvidest"

1967

Ilmub Philp K. Dicki teos “Blade Runner. Kas androidid unistavad elektrilammastest?”

1968

Küberpunk enne küberpunki - teos kirjutati küll kaua aega enne küberpungi väljakujunemist, kuid vastas siiski kõigile selle kriteeriumitele

Psühholoogiline modernism ENSV-s

1970

1. aastatel populaarseks muutunud kirjastiil, kus teoses on tähtis tegelase sisemaailm ning autori loomingut ning eraelu ei saa lahutada. Tähtis - Vaino Vahingu ja Maimu Bergi salong

Ilmub Czeslav Miloszi teos "Milosi ABC"

1977

Räägib totalitarismi laastavast mõjust inimsaatusele ning on väga filosoofiline.

Ilmub Stephen Kingi teos “Hiilgus”

1977

Kõige parem näide suurepärasest õudusulme teosest.

Ilmub J.R.R. Tolkieni teos "Silmarillion"

1977

Avaldati postuumselt Tolkieni poja poolt, sest kirjanik ei jõudnud ise seda oma eluajal avaldada, ega välja lasta. Seepärast pidi tema poeg sinna mõned asjad juurde lisama, et terviklik raamat ja lugu välja anda.
Läheb imeulme žanri alla.
Kirjeldab “Sõrmuste isanda” ja "Kääbiku" maailma loomist ning ajaloolisi sündmusi.
Väga keerukas ning aeganõudev lugemine, aga kui lõpuks asjale pihta saab siis väga nauditav kirjatükk.

Ilmub Mati Undi teos "Sügisball

1979

Ilmub Sergei Dovlatovi teos "Kohver"

1986

Romaan, mille tegevustik meenutab elu 1970. aastate Nõukogude Liidus. Raamat räägib kohvrist, mille sees on 8 asja. Tõestab, et inimene tavaliselt ei muutu

Graafiline romaan

1986

Koomiksi alaliik, kuid keerulisema ning sügavamõttelisema sisuga kui koomiksid ise. Mõeldud pigem täiskasvanutele.
Tehnikad: sümbolid, pildilised ja praktilised ikoonid, jutumullid.

Ilmub Hando Runneli teos "Mõistatused"

2000