UNIT 1. Kokkuvõttev töö

Sueebide riik

409

Sueebide kohta käivad andmed on üsna puudulikud ja vasturääkivad. Tänapäeval ollakse arvamusel, et sueebid ei olnud üksik rahvas, vaid pigem koondnimi erinevatest hõimudest, kelle asuala hõlmas üle poole Germaaniast.
Sueebid olid rändkarjused. Nad olid kirjaoskamatud, mistõttu nende ajalugu ja kultuur kandus edasi põlvest põlve suulisel teel. Riietus koosnes neil peamiselt loomanahkadest.
Enne ristiusku olid sueebid paganad. On üleskirjutisi, mille sõnul osa sueebe austas Isist.

Burgundide riik

411

Burgundid olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Burgundide nimi on ammustest aegadest saati püsinud ühenduses tänapäeva Prantsusmaa piirkonnaga, mis ikka veel kannab nende nime: Burgundia.

Läänegootide riik

418

Läänegoodid olid gootide haru (teine haru oli idagoodid). Läänegoogid asusid 376 Balkanile, 410 vallutasid Rooma linna. Asutasid 418 oma riigi Lõuna-Gallias, seejärel vallutasid Hispaania.

Anglosakside riigid

440

Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5. sajandi algusest Jüütimaalt ja Põhja-Saksamaalt Britanniasse. Anglosaksi periood tähistab inglise ajaloo perioodi nende esialgsest ümberasumisest kuni normanni vallutuseni. Mõistet anglosaksi kasutatakse ka keele kohta, mida tänapäeval kutsutakse vanainglise keeleks, mida rääkisid ja kirjutasid anglosaksid Inglismaal ja Ida-Šotimaal vähemalt 5. sajandi keskpaigast kuni 12. sajandi keskpaigani, misjärel on see tuntud kui keskinglise keel.

Frangi riik

481

Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga.
Frangi riik tekkis 5. sajandil pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.

Idagootide riik

493

Idagoodid olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3. sajandil pKr suur riik Mustast merest põhja pool ja kes 5. sajandi lõpul rajasid Theoderich Suure juhtimisel kuningriigi Itaalias.
Tungides Läänemerest lõuna poole rajasid idagoodid suure riigi, mis ulatus Dnestrist Volgani ja Mustast merest Läänemereni. Idagoodid olid 3. sajandil arvatavasti kirjaoskajad ja nende kaubavahetus roomlastega oli kõrgelt arenenud.

Vandaalide riik

500

Viienda sajandi keskpaiku vallutasid Lääne-Rooma riigi provintse mitmed hõimud. Läänegoodid, kes tungisid Hispaania aladele, surusid sealt välja vandaalid. Vandaalid siirdusid Põhja-Aafrikasse. Sealt tungisid nad 455. aastal Itaalisasse ja panid Roomas toime kohutava hävitustöö.

Karl Suur

Period: 768 to 814

1. sajandi lõpuks valitses Karl Suur suuremat osa Lääne-Euroopast, taastades oma 800. aasta jõulude ajal keisriks kroonimisega impeeriumi, mis oli kadunud Rooma riigi langemisega. Karl Suur sai 15 miljonilise elanikkonna valitsemisega hästi hakkama, jagades riigi 250 krahvkonnaks, mida valitsesid krahvid. Kõige sagedamini viibis Karl Aacheni residentsis, kuid reisis iga päev ringi.

Viikingid

800

Viikingid olid muinasskandinaavia meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8.–11. sajandil. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning nelinurksed purjed tagasid suure merekindluse. Mereretked viisid neid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerikasse. Viikingitel oli oluline roll alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud. Nõrga organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist tagaplaanile.

William Vallutaja

1066

William Vallutaja (1028–1087) ning oli Normandia hertsog alates 1035. aastast. Ta võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile.

Henry II

1154

Henry II (1133–1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189. Lisaks ka Anjou krahv ja Normandia hertsog. Henry II pani aluse Plantagenet'i dünastiale. Henry II valitsusajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsaimaks riigiks. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad. Henry II üritas laiendada oma võimu Rooma-katoliku kiriku üle Inglismaal.

John Maata, "Magna Carta"

1199

John Maata tähtsaim saavutus on "Magna Carta" - 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu.
John polnud nõus tema võimu piiravate sätetega ja taganes hartast samal aastal, mis põhjustas kodusõja, mille käigus ta suri. Ka paavst taganes lepingust, sest seal polnud kirjas kiriku võimu kuninga üle.
"Magna Carta" määrab, et ükski isik ei ole üle seadusest. Seda on hiljem korduvalt uuendatud. See on üks olulisimaid dokumente demokraatia ajaloos.

Henry III

1216

Henry III (1207–1272) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog. Henry III isa oli kuningas John Maata ja ta oli isa surma järel võimule saades 9-aastane, kuni 1227. aastani valitsesid tema eest sisuliselt regendid.
Hoolimata pikast valitsusajast, olid Henry III isiklikud saavutused nõrgad ja poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud. Kuid Inglismaa edenes siiski majanduslikult ja Henry III ajal rajati Westminster, kuhu ta rajas oma valitsuse ning kuhu tekkis klooster.

Saja-aastane sõda

Period: 1337 to 1453

Saja-aastane sõda kestis 1337-1453, mille põhjustas see, et Inglise kuningas Edward III taotles Prantsusmaa trooni. Prantslased panid aga alguse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI. Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid, kes lasid läbi rüütlite turvise, mille tõttu olid nad võidukad. 13. sajandi katk ja kõrged maksud põhjustasid ülestõuse mõlemas riigis ning 1360. aastal sõlmiti vaherahu. Jeanne d'Arci juhtimisel said prantslased sõjaõnne.

Jeanne d'Arc

1429

Enda sõnul esimest korda ilmutust nähes olevat talle ilmunud Püha Katariina, öeldes, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja.
Ta püüdis kohtuda sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles kui ta oli ennustanud Heeringate lahingu tulemuse, võeti teda kuulda.
Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.
1430 langes ta burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.