-
2
Vanaaeg
Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. -
2
Vanaaeg
Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe.
Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist.
Leskedel lubati uuesti abielluda. -
2
Lapsed
Perekonnas olid lapsed olulisel kohal,
rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
ja kasvatada, samas aga sisendati lastele
sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes -
Period: 2 to 3
Vanaaeg
Matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab laps -
3
Antiik-Kreekas
Naine oli kas abielus, ori või hetäär.
Hetäär – vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust.
Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi -
Period: 3 to 4
Antiikmaailm
Vastandlikud hoiakud:
seksuaalne vabadus
tsölibaat (seksuaalelu vältimine).
Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht.
Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.
Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. -
4
Vana-Rooma naine
Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja
täielikult temale allutatud. -
4
Vana-Rooma sõjamees
Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana
ja perekonna üldise juhina – mehe instrumentaalne roll. -
4
Laps
Vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog. -
Period: 4 to 5
Vana-Rooma
Selgelt eristati mehe ja naise rolli -
5
Kristlus
I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust.
Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis.
Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. -
5
Varakeskaeg
Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised.
Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat.
Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem.
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid nende elutee varemgi kui lahingud meeste oma. Vanu inimesi oli vähe. -
5
Suhtumine seksuaalsusesse
Kristlik moraal hindas askeesi – paastud
Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine.
Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja
lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. -
5
Aaskeetlik kasvatus
Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia.
Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. -
5
Lapsepõlv keskajal
Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. -
5
Haridus keskajal
Keskaja inimene oli enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal.
Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. .
Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides.
Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. -
5
Keskajal Eestis
Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene,
panna ära tütart paiga tõttu,
anda ära aseme tõttu,
kinki kirju karja tõttu!
Pane ta mihel meele tõttu,
kaasal kalli armu tõttu.”
Rahvalaul Helmest -
Period: 5 to 6
Keskaeg
See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. -
6
Muutused uusajal
Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d(sks Kinder-Kirche-Küche – lapsed-kirik-köök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. -
6
Eesti laps
kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. -
6
Rollijaotus
Selge rollijaotus - ema on pühendunud lastele ja perele, tegutseb väsimatult varahommikust hilisõhtuni, on hea, õrn, mõistev ja armastav, ei kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav. -
6
Eestis XIX sajandil - kaotati pärisorjus ja teoorjus
Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik.
Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest. -
6
Eesti talupojakultuur XIX sajandil
See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite.
Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär.
President Pätsi isa-ema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja Konstantin. -
6
Eesti talupojakultuur
Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud.
Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi.
Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. -
6
Sugudevaheline tööjaotus
Agraarkultuuri tööd olid jaotunud:- Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd.
- Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd.
-
6
Uusaja kasvatus ja suhtumine lastesse
Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest – distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. -
6
Inimliku pesematuse perioodiks
Keha häbenemine (peitmine, ööriided)
Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). -
Period: 6 to 7
Uusaeg
Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis –majandusinimene ehk homo economicus.
Tekkis kõnekäänd “enne töö, pärast lõbu”.
Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge – laulatust ja pulmatseremooniat.
Martin Luther nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda.Johann Calvin väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. -
7
XX sajand Eestis
Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal.
Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav.
Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. -
7
XX sajand Nõukogude Liidus
Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. Põhjused: sisemigratsioon idast,rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus, puuduv seksuaalkasvatus, eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel.
Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 1979-1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal. -
7
Taasiseseisvumisel
vähenes abiellumus, vabaabielud
kasvas sünnitamise vanus Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt. Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel. -
7
Eesti Vabariigis 1991-2008
- aastatel oli Eestis ametlikult registreeritud abielude osakaalu langus üsnagi järsk. 1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele.
-
7
GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel
Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv -
7
Urbanisatsioon ehk linnastumine
Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. -
7
Migratsioon ehk ränne
Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat aega samas kohas elades välja kujuneb.
Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest. -
7
Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine
Noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng.
Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused.
Hirm, et lapsed ei tule toime varitsevate ohtudega, aidata ei oska, kuna oma kogemused on teistsugused. -
7
Emantsipatsioon
Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest.
Eestis olid naise õigused ja võimalused haridust saada juba XX sajandi alguses suuremad kui mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis tekkis tendents lükata lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool pere konda.
Kui naine sobivat meest ei leia, jääb ta pigem üksi ja kasvatab üksi last. -
7
Virtuaalse maailma osakaalu kasv
Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat.
1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu maailmas.
Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine, eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused.
Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid. -
Period: 7 to 8
Tänapäev