-
1905. aasta revolutsioon e. “Verine pühapäev”
Esimene demokraatlik revolutsioon Vene tsaaririigis. Protesti käigus sai surma umbes 500 inimest ja haavata mitu tuhat. Kuid kokkuvõttes tõi see kaasa hulganisti reforme, mis Venemaa olukorda suuresti parandasid. -
Period: to
Marne’i lahing
Esimene Esimese maailmasõja suurem lahing, kus Saksa väed üritasid läbi murda Prantsuse ja Briti vägedest. Kuid Liitlased suutsid peatada Saksa pealetungi Pariisi suunal. -
Period: to
Esimene Maailmasõda
Sõda puhkes Austria-Ungari ja Serbia konflikti ning hertsog Franz Ferdinandi tapmise tõttu. Sõja käigus mobiliseeriti globaalselt kokku 70 miljonit sõdurit, sealhulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja -
Period: to
Idarinne (Esimene maailmasõda)
Idarindel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik. Rinne kulges Läänemerest kuni Musta mereni ja ulatus ka Kesk-Euroopasse. -
Period: to
Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Esimese maailmasõja peamine sõjatanner. Saksamaa üritas Prantsusmaale kiiresti sõjast välja lüüa, kuid see ei õnnestunud. Põhjamerest Šveitsini kaevati kaevikuliinid, mis nihkusid kuni 1917. ja 1918. aastani vähesel määral (tuntud kui ka kaevikusõda). -
Period: to
Tannenbergi lahing
Lahing toimus sõja idarindel, kus Saksa väed purustasid Venemaa armee. -
Ypres'i lahing
Toimus Belgias Saksamaa ja liitlasvägede vahel, Saksamaa kasutas esimest korda massiliselt keemiarelva (sinepigaas) -
Period: to
Verduni lahing
Üks pikemaid ja verisemaid lahinguid Saksa ja Prantsuse vägede vahel. Lahingus kannatasid mõlemad pooled tohutuid kaotusi, kuid sakslastel ei õnnestunud Verduni vallutada -
Period: to
Somme'i lahing
Saksa ja Briti vägede vahel toimunud lahing Prantsusmaal. Esimene lahing, kus võeti kasutusele tankid. -
Period: to
Saksa okupatsioon Eestis
Saksa väed okupeerisid Eesti pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal. -
Period: to
Veebruarirevolutsioon Venemaal
Tsaar Nikolai II loobus troonist, mis viis lõpuks bolševike võimuletulekuni ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. -
Period: to
Oktoobrirevolutsioon Venemaal
Bolševikud võtsid võimu Venemaal, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu loomiseni. -
Eesti Vabariigi väljakuulutamine
Loeti ette Iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 8 õhtul Pärnus Endla teatri rõdult, mille tulemusena kuulutati välja Eesti Vabariik. -
Brest-Litovski rahuleping
Leping Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Lepingu kohaselt loovutas Venemaa Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. -
Compiègne'i vaherahu
Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse läänerindel. -
Period: to
Eesti Vabadussõda
Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918. Sõda puhkes suuresti selle tõttu, et Venemaa ei leppinud riikide iseseisvumisega ja tahtis oma impeeriumit taastada. -
1919. aasta maareform
Võõrandati suured mõisamaad, selle tarbeks, et see vabadussõjas võidelnute vahel ära jagada. Tekkis põllumajandustoodangu oluline langus, kuna uued tekkinud talumajapidamised ei osanud end nii hästi majandada. -
Period: to
Weimari Vabariik
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Kuid 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut asendus see natsionaalsotsialistliku riigiga. -
Paju lahing
Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing. Tegemist on ühe Vabadussõja ohvriterohkema lahinguga. Lahingu käigus suri Julius Kuperjanov. -
Period: to
Landeswehri sõda
Landeswehri sõda toimus Eesti Vabadussõja raames Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Selle tulemusena tõkestati Landeswehri vägede pealetung ja soodustati Läti iseseisvuse saavutamist. -
Period: to
Võnnu lahing
Võnnu mõisa lähedal toimus eestlaste ja baltisakslaste vahel suur ja verine lahing, kus eestlased ostusid ülekaalukalt võidukaks. See määras suuresti Vabadussõja saatuse ning 23. juunit tähistatakse seepärast ka Eestis võidupühana. -
Versailles’ rahu
Liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis 28. juunil 1919 sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja. -
1920. aasta põhiseadus Eestis
Naised valimisõiguse ja kinnitati demokraatlikud väärtushinnangud. -
Rahvasteliit
Loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu -
Tartu rahu
Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja, määrati ka Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Nõukogude Liidu loomine
Loodi Venemaal Nõukogude Liit -
1. detsembri riigipöördekatse Eestis
Ebaõnnestunud kommunistlik riigipöördekatse Eestis Nõukogude Liidu poolt. Riigipöördekatse kestis kell 5.15–10.00. -
Börsikrahh e. "must neljapäev"
- aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, mis levis kiiresti kõkidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka Euroopasse.
-
Period: to
Suur depressioon
Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. -
Pätsi riigipööre Eestis
Tegemist oli veretu sõjaväelise riigipööredega, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida riigivanemaks konkureerivt neljandt kandidaadi Andres Larka ja teda toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Selle lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. Lepingule kirjutasid Moskvas alla Vjatšeslav Molotov ja Saksa poolelt riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. -
Period: to
Teine maailmasõda
Saksamaa ründas Poolat, mis viis Teise maailmasõja puhkemiseni. Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid (100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist). Peetakse ajaloo suurimaks sõjaks. -
Radar
Teise maailmasõja ajal olid radarid tugeva kaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa Luftwaffe pommituslennukite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud radareid. -
Automaatrelvad
Teise maailmasõja ajal olid automaatrelvad juba laialdasemalt levinud, ning asendasid sõjategvuses tavalisi ühe/mitme lasulisi ja poolautomaat relvasid. -
Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt
Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu pärast ultimaatumit ja sõjalist okupatsiooni. -
Period: to
Holokaust
Juutide massiline hävitamine Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt. Holokausti käigus hukkus hinnanguliselt 4,2- 6,2 miljoninit juuti. -
Period: to
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.Teises maailmasõjas idarindel võitlesid mitmed riigid. Peamised osapooled olid Nõukogude Liit ja Kolmas Riik (Saksamaa). -
Period: to
Saksa okupatsioon Eesti aladel
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944. -
Eesti taasokupeerimine Nõukogude Liidu pool
Pärast Saksamaa vägede lahkumist okupeeris Nõukogude Liit Eesti uuesti. Okupatsioon kestis aastani 1991. -
Period: to
Sinimägede lahing
Suurim lahing Teise maailmasõja ajal Eestis. -
Period: to
Tartu lahing
Eesti väed said taas kontrolli Tartu üle -
Maailma esimene tuumapomm
Maailma esimene tuumapomm, mida tuntakse ka aatomipommina, lõhati 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. Seeoli osa Manhattani projektist, mille eesmärk oli tuumarelvade väljatöötamine. -
Period: to
Külm sõda
Külm sõda oli USA juhitud lääneriikide ja NSV Liidu juhitud riikidebloki vaheline konflikt, mis toimus pärast Teist maailmasõda aastani 1991. -
Trumani doktriin
USA presidendi Harry S. Truman’i väljakuulutatud doktriin, mis algatas külma sõja. -
Period: to
Märtsiküüditamine
Nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese. See oli osa kõiki kolme Balti riiki hõlmanud salastatud sõjalisest operatsioonist Priboi. -
Period: to
Praha kevad
Tšehhoslovakkia katse liberaliseerida oma kommunistlikku režiimi, mis lõppes Nõukogude invasiooniga. -
Period: to
Moskva olümpiamängud
Olümpiamängud, mida varjutasid poliitilised protestid ja boikotid. Suurriigid, nagu Jaapan, Lääne-Saksamaa ja USA, jäid Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi vastu protestiks koju. -
Berliini müüri langemine
Berliini müüri lammutamine sümboliseeris külma sõja lõppu. -
Eesti taasiseseisvumine
Eesti kuulutas end taas iseseisvaks pärast Nõukogude Liidu lagunemist. -
NSVL liidu lõpp
- detsembril 1991 teatas NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov oma tagasiastumisest. Nõukogude Liidu lagunemine jõustus 26. detsembril 1991.