-
Külmasõja algus
- aasta alguses pidas Moskvas Stalin kõne, kus rõhutas, et sõjad on paratamatud kaasaegses maailmas ning kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Winston Churchill pidas kõne Ameerika Ühendriikides, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunisimi levikule vastu seisma.
-
W. Churchilli kõne
Churchill räägib kõnes, Nõukogude Venemaa ei ihka sõda vaid tahavad sõja vilju, oma võimu ja dokriine piiramatult laiendada. Churchill tahab alatiseks sõda vältida ja rajada tingimused vabaduse ning demokraatia kindlustamiseks nii ruttu kui võimalik. -
Stalini vastus Churchillile ajalehes Pravda.
Stalin mainib ajalehes, et Churchill on nüüdseks asunud sõja süütaja positsioonile. Esile toob ta Saksamaa rünnaku NSV Liidule, kus hukkus väga palju inimesi, kuna Saksamaa ründas palju teisi riike, et NSV Liidule kallale tungida. Stalin väidab et Nõukogude Liit on mures nende riikide julgeoleku pärast. Toob veel välja selle, et lihtsad inimesed andsid oma hääle Tööparteile ning sellega isoleeriti reaktsionäärid Euroopas ja andes eelistuse vasakpoolsetele demokraatlikele erakondadele. -
Trumani Doktriin
Doktriin tehti avalikuks Harry Trumani poolt kõnes Kongressile. See oli USA välispoliitiline otsus, mis lubas kõiki vabu riike kaitsta nii sise- kui välispoliitilise surve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. -
Marshalli plaan
USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihistustööd.Marshalli olaani kaudu andis Ühendriigid aastail 1948-1952 seitsmeteistkümnele Eurióopa riigilr majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. -
Berliini blokaad
Seda võib lugeda avaliku Külma sõja alguseks.Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaast. Seal hulgas elektrist, kütusest ning toitainetest, lootes, et suudab linna põlvili suruda ja endaga liita. Kuid USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. -
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris koos endast sõltuvate nn rahvusdemokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ehk VMN. -
NATO
10 Euroopa riiki (Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg) koos Kananda ja Ameerika Ühendriigid asutasid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATo tegevuse aluseks on lihtne põhimõte, kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. -
Võidurelvastumine
Külmasõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külmasõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. Nõukogude Liit tegi ka endale tuumapommi varastades ameeriklastelt salajased dokumendid. -
Euroopa Söe- ja Teraseühendus.
Prantsusmaa ja Saksamaa asutasid ning sellega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. -
Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Kui Saksamaa sai ka Nato liikmeks, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
