Kc3bclmsc3b5da

Külm sõda

  • Raudne eesriie

    Raudne eesriie
    Maailmapoliitika üheks määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk- ja Ida-Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega.
  • Stalini kõne Moskvas

    Stalini kõne Moskvas
    Kõne, kus Stalin rõhutas sõdade paratamatust kaasaaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega.
  • Trumani doktriini väljakuulutamine

    Trumani doktriini väljakuulutamine
    Harry Trumani poolt välja kuulutatud. See seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu, mille all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.
  • Marshalli plaani väljakuulutamine

    Marshalli plaani väljakuulutamine
    George Marshalli välja kuulutatud ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega üritati aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistiku kihutustöö mõju.
  • Berliini blokaad (avalik Külma sõja algus)

    Berliini blokaad (avalik Külma sõja algus)
    Selle käigus eraldas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lääne-Berliin neile ei alistunud. USA sai siiski varustada neid koos liitlastega õhusilla abil. 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama.
  • Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(VMN)

    Sotsialistlike riikide loodud organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku koostööd. See oli nende poolt vastukaaluks Marshalli plaanile.
  • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO

    Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO
    Belgia, Hollandi, Ühendkuningriikide, Luksemburgi, Prantsusmaa, Islandi, Taani, Norra, Itaalia, Portugali, Kanada ja USA poolt asutatud. Nende põhimõtteks oli see, et kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
  • Võidurelvastumine

    Võidurelvastumine
    NSVL ja USA üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Külma sõja alguses kuulus tavarelvastuses ülekaal NSVL'le, aga USA'l oli tollase aja kõige võimsam relv-tuumapomm. Stalin nõudis kiirendada tuumarelva loomist, peale luuret õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmise salajased dokumendid ja NSVL katsetas edukalt pommi, lõpetades sellega USA tuumamonopoli. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva - termotuumapommi. Järgneval aastal lõhkas sama pommi ka NSVL.