-
Ida-Lääne külma sõja algus
Tekivad pinged Moskva ja tema lääneliitlaste vahel. Nõukogude Liit tugevneb Iraanis, Azerbaidzanis ja Kurdisanis. Nõukogude Liidu otseseks vastasseisuks ja tülid algasid Ameerika Ühendriikidega, kui J.Stalin teatas aja nõudest ja valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks. -
Vaenupoolte erinevad tõlgendused
Lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning sotsialismi kukutamist. Samal ajal püüdsid külma sõja metoodika ja ideoloogia kujundajad Läänes kaitsta end Moskva väidete eest lihtsalt, rakendades kõiki neidsamu võtteid, mida viimane ise mõlemal pool. USA rakendas: propagandat, sõjalist heidutust ning poliitilist ja majanduslikku toetust oma liitlastele. -
Vastasseis Euroopas
1948.aastal oli Berliini blokaad, kuid kaugeldki mittte viimane kiis Ida-Lääne suhtes Euroopa pinnal. Ameerika Ühendriigid algatasid 1947.aastal Marshalli plaani, moodusta Idabloki riigid, 1949. aastail Vastatikuse Majandusabi Nõukogu. 1949. aastal moodustati sõjalineühendus nimega NATO. -
Marshalli plaan
Ameerika Ühendriiigid jagasid riikidele laiaulatuslikku majandus abi, et nende riike päästa ja aidata uuesti ülesehitada. Marshalli plaani eesmärgiks oli Euroopa kiire majanduslik taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunismi ideede levikule. -
NATO
NATO loodi 1948.aastal Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakti põhiselt. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni eesmärgiks oli vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. NATO ühenduse asutajateks oli nn Benluxi riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Taani, Norra, Portugal, Kanda ja Island -
Vastastikuse majandusabi nõukogu
Vastastikuse majanduse nõukogu loodi 1949. aastal Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt. VMN-i eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastatikuse koostöö suurendamine. Moskval oli kontroll läbi selle liikmesriikide üle. VMN varises 1980.aastal kokku. -
Võidurelvastumine külmas sõjas
1950.aastate alguses sai peamiseks valuküsimuseks võidurelvastamine, kuna kõik vastased nii Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit kui ka Saksamaa tahtsid hoida enda vastaseid hirmus läbi sõjatehnika. Külma sõja ajal täiusati massihävitusrelvade liike. 1950. aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid saata tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Relvastumine muutus üha tugevamaks, hakati tootma tanke, suur tükke, lennukeid jms. -
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955.aastal. See oli NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalise-poliitiline blokk. NSV Liit sai sellega endale vajalikke liitlasi sõja jaoks ja sellega lubati säilitada Euroopa. VLO oli NATO taoline leping, mis oli algatatud Nõukogude Liidu poolt. -
Külma sõja lõpp
- aasta keskel said Nõukogude Liidu juhid aru, et ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. Nõukogude Liit vajas uuendusi majanduses, sise- kui ka välispoliitikas. 1980.aasta teises algasid ümberkorraldused Nõukogude Liidu, et liitu päästa. 1980. aasta alguses lagunes Nõukogude Liitu, kui ka kogu Idablokk.
