-
Troonile asus kuningas James I
Elizabeth I surma järel sai võimule Stuartide dünastiasse kuuluv James I. -
Püssirohuvandenõu
Ööl enne parlamendi uue hooaja avaistungit, avastati parlamendihoone keldrist Guy Fawkes. Ta oli toimetanud oma kaaslastega sinna 36 tünni püssirohtu, millega kavatses hoone õhku lasta, et tappa istungit avama tulev kuninglik perekond ja riigi protestantlik eliit. Hiljem on välja arvutatud, et kui plahvatus oleks toimunud, poleks keegi 100 meetri raadiuses ellu jäänud. -
Troonile asus Charles I
Jamesi poeg Charles I asus troonile, pärast tema vanema venna Henry surma. -
Charles I surm
Saadikutest moodustatud tribunal mõistis Charles I kui türanni ja riigireeturi surma ning tal raiuti pea maha. -
Parlamentaalne vabariik
Tõeliseks parlamenaatseks vabariigiks seda siiski pidada ei saa, sest Cormwell võttis endale sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. 1653.a saatis ta parlamendi laiali ja valitses edasi sõjaväe toel. -
Cormwelli surm
Cormwell suri aastal 1658. -
Charles II asus troonile
Pärast Cormwelli surma, ei suutnud tema poeg võimu kehtestada. Paljud iimesed pidaid Charles I surma veaks ning tunnustasid tema eksiilis elava poja Charles II troonipärimisõigust. Taas kokku kutsutud parlament taastaski monarhia ja kuulutas kuningaks Charles II. -
Troonie asus James II
James II trooniti kuningaks pärast tema venna Charles II surma. Tema vastu sepitsesi aadilkud vandenõu, pakkudes trooni tema väimehele ja Madalmaade asehaldurile Oranje Willemile. -
Troonile asub Wiliam III
William III sai troonile tänu James II vastu sepitsetud aadlike vandenõule. Kui William III oma suure sõjaväega Jnglismaa rannikule saabus põgenes James II Prantsusmaale maapakku. -
Õiguste deklaratsioon
See määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimu piirid. Ühtlasi võeti vastu seadused, mis välistasid, et troon läheks katoliiglaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks.
