Geokronoogiline skaala Rasmus R1 2020/21

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodilisel vulkaaniliseslt aktiive ning seda tabasid sagedases meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum on kõige vanim eoon. Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Tahke maakoor tekkis Arhaikumis, kuid selle algupoole ei olnud veel päris jäik.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis veekeskonnas. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad esimeste bakterite kolooniaid

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Maa geokronoloogilise skaala kõige pikem eoon. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Taimed jätkasid Siluri ajal maismaa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. tekkisid esimesed märgid, et loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Esialgne elustik oli üsna liigivaene Permi ajastu väljasuremise pärast. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uue imetaja-ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, kuid hakkas järk-järgult jagenema.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Teadlased arvavad, et dinosaurused surid välja meteoriiditabamuse pärast

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimeste eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni