Geokronoloogiline skaala Taimo R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane kuu

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumil tekkisid veekogud ning meredes arenesid välja ka esimesed algelised organismid. Vulkaanid tegutsesid veel intensiivselt ning tekkis ka tahke maakoor.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu tekkinud elutegevusele, suurenes maa atmosfääris ja ookeanite pinnaskihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid ka hulkraksed organismid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi ajal tekkisid enamus organismide ehitustüüpidest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Tekkisid selgrootute rühmad nagu käsnad ja ainuõõssed. Paljudele organismidele tekkis mineraalne välistoes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojadesse troopilistesse meredesse oli selleks ajaks tekkinud juba rikkalik elustik. Samuti tekkisid ka esimesed maismaataimed. Alguses oli kliima soe, kuid hiljem jahenes kiirelt ning muutus kiiresti jääajaks. Paljud madalmered muutusid maismaaks ning see tõi kaasa massiivse mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri meredes olid kujunenud käsnade ja korallide rifid, primitiivsed kalad. Samuti jätkasid kasvamist maismaataimed. Tekkinud olid ka esimesed loomad maismaale: skorpionid ja tuhatjalgsed.

Devon

419 BCE

Troopikameredesse tekkis rikkalik põhjaelustik. Tekkisid esimesed metsad koos kahepaiksetega, kes said juba ka lühikest aega maal olla.

Karbon

350 BCE

Maismaale tekkisid võimsad metsad, kus kasvasid praeguste osjade, koldade ja sõnajalgade hiidsed eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale tekkisid esimesed roomajad

Perm

300 BCE

Tekkis kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikku valitsesid roomajad. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Alguses oli elustik üsna liigivaene kuna permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Tekkisid linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meres ujusid tänapäevased kalad ning suurem osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus uus massiline väljasuremine, mille käigus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimese eellased ning kliima jahenes oluliselt.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul suri välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.