Geokronoloogiline skaala Linda G2A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias ning perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

HADAIKUM

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Elu teke Maal, meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad stromatoliitide leiud.

ARHAIKUM EHK ÜRGEOON

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Stormatoliitide arenemine

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus, toimusid mitmed suured jäätumised, perioodi lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

PROTEROSOIKUM EHK ARGUEOON

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, kes olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kujunes mineraalne toes röövloomade kaitse eest.

PALESOIKUM EHK VANAAEGKOND

Period: 542 BCE to 252 BCE

FANEROSOIKUM

Period: 542 BCE to 2 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid lõpu poole toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis põhjustas omakorda mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

475 BCE

Silur

443 BCE

Meredes kujunevad rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaale tulid ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli varasemast parem rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede alal tekkisid juurde rohkem riffe. Tekkisid tolleaegsed tippkiskjad meredes ja järvedes (rüükalad ja vihtuimsed). Samuti arenes maismaal taimestik ja loomastik.

Esimesed metsad

375 BCE

Esimesed kahepaiksed

360 BCE

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad (osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased). Kujunesid kivisöelademed üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Manneri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad, kes suutsid tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mil 95% asutanud liikidest kadus.

MESOSOIKUM EHK KESAEGKOND

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Permi ajastul toimud väljasuremisega oli elustuik alguses üsna liigivaene, kui hiljem ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis neid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Imetajate ilmumine

205 BCE

Üks avaresemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas endiselt rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Seal elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Õistaimed vallutasid kiiresti kogu maismaa ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Perioodi lõpul toimunud massilise väljasuremise, arvatavasti meteoriidiplahvatuse, käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised.

Esimesed õistaimed

135 BCE

Üks esimesi teada olevaid õistaimi oli archefructus.

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Suurem osa imetajates elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid ka esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid hiljem hakkas jahenema, mille tulemusena muutusid valdavaks heitlehised taimed. Perioodi lõpuks olid kujunenud ulatusliku rohumaad (preeriad ja savannid).

KAINOSOIKUM EHK UUSAEGKOND

Period: 66 BCE to 2 BCE

Esimesed jänesed

55 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasi tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ning hiired. Sel perioodil kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Maa kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Kvarternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased _ - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut), ja linnuliike (dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.