-
4600 BCE
Hadaikum
Kestvus 4,6mld4mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Tekkinud on veekogud. Meredes arenesid algelised eluvormid. Tekkis tahke maakoor. Intensiivne vulkaan -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk argueoon
Mitmerakuliste organismide teke. Eukarüootide areng. Mitu suurt jäätumist. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa loomahõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse Kambriumi plahvatusena. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul oli kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanamine. -
443 BCE
Silur
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riik, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Tekkisid esimesed loomad. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja kahepaiksed- selgroogsed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöesademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
250 BCE
Triias
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed roomajad. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid ükshaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued liigid. Meteoriidiplahvatuse tagajärjel surid dinosaurused välja. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased meredes. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem jahenes. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkong
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Maa kliima jahenes, korduvad jäätumised, poolustel jääteke. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid esimesed vahetud eellased. Surid välja imetaja- ja linnuliigid -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
