Maa

geokronoloogiline skaala carmel g2r1

By mittcarmel
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestvus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi, Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Selles perioodis on saäilinud kivimeid Gröönimaal Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
  • 4600 BCE

    Maa tekkimine

  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    10 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja moodustus Maakaaslane Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladudest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum e argueoon

    Proterosoikum e argueoon
    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka praeguseks välja surnud organismirühmi.
  • 2500 BCE

    Esimesed ühe- ja mitmerakulised organismid

  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e argueoon

  • 542 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

    Paleosoikum e vanaaegkond
    Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Paleosoikumi alguses oli hiidkontinent Gondwana moodustumas või äsja moodustunud ning asus lõunapooluse lähedal. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured roomajad ja esinesid esimesed tänapäevased taimed.
  • 542 BCE

    Fanerosoikum

    Fanerosoikum
    Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ning geokronoloogiline üksus (eoon). Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
    Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad : kainosoikum, mesosoikum paleosoikum.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.
    Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil.
  • 542 BCE

    Skeletiga organismid

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ordoviitsium on nii ajavahemik Maa ajaloos kui ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices. Ordoviitsiumi ajastul jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mille käigus tekkis näiteks Skandinaavia mäestik.
  • 485 BCE

    Esimesed kalad

  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest.
    Siluri jooksul toimus mitu olulist evolutsioonilist edasiminekut. Siluris tekkisid esimesed luukalad. Lisaks tekkisid Siluris esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses.
  • 443 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti. Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik adaptiivne radiatsioon kuival maal. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus.
    Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksem on ladestu Kagu-Eestis.
  • 419 BCE

    Esimesed putukad

  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes, Karboni ajastu keskmine temperatuur oli sama mis praegune.
    Karboni ajastu jooksul tekkinud kivimeid Eesti aluspõhjas säilinud ei ole.
  • 359 BCE

    Esimesed roomajad

  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi ajastu – roomajate ajastu, paljasseemne taimed domineerivad. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike.
  • 299 BCE

    Triobiitide väljasuremine

  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Mesosoikum e keskaegkond

    Mesosoikum e keskaegkond
    See oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Aeg, mil taimed said õied ja lopsakad subtroopilised metsad ulatusid praeguse polaarjooneni. Aeg, mil pudenes kildudeks Pangaea hiidmanner ja kujunesid Atlandi ning India ookean, mil veteväli kattis ajuti suurema osa Euroopast ja tekkisid kõige rikkalikumad kulla ning musta kulla – nafta varud.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Triias kuulub Mesosoikumi aegkonda. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks. Alam-, Kesk- ja Ülem-Triias
  • 252 BCE

    Dinosauruste domineerimine

  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

    Juura kuulub Mesosoikumi aegkonda. Juurale eelneb Triias ning järgneb Kriit. Juura jagatakse kolmeks ajastikuks nagu Triias.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen. Kriit jagatakse kaheks ajastikuks: Ülem- ja Alam-Kriit.
  • 145 BCE

    Esimesed linnud, õistaimed

  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Kainosoikum e uusaegkond

    Kainosoikum e uusaegkond
    Kainosoikum ehk uusaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond). Kainosoikum vastab ajavahemikule 66 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
    Kainosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. Kolm ajastut omakorda jagunevad seitsmeks ajastikuks
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen. Paleogeen jagatakse kolmeks ajastikuks: Oligotseen, Eotseen ja Paleotseen.
  • 66 BCE

    "Imetajate" aeg

  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum e uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Neogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda. Neogeenile eelneb Paleogeen ja järgneb Kvaternaar. Neogeen jagatakse kaheks ajastikuks: Pliotseen ja Miotseen.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.
  • 2 BCE

    Inimese areng

  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar