Geogronoloogiline skaala AneteL G2E

By AneteL
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Planeet Maa kujunemine.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Period: 4600 BCE to 542 BCE

    Eelkambrium

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku taevakehaga.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu tsünobakterite fotosünteesimisele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueeon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Toimus Kambriumi plahvatus- tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ilmusid selgrootute rühmad näiteks: käsnad ja ainuõõssed ja paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning tugev välisskelett.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed.Kliima oli valdavalt soe , kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppe jääajaga. Tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimeste maismaaloomade hulgas olid: tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed,okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad. Seal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppedes kadus maalt kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algul oli elustik üsne liigivaene. Triiase ajastul ilmusid välja esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, palljud merelised roomajad jt.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ajstu algul oli kliima soe ja niiske kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste ellased. Maa kliima jahenes oluliselt- poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algul ilmusid inimese vahetud ellased. Kvatenaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Paljude loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar