Eesti iseseisvumine

By catarinatfg

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. Eestlased mobiliseeriti Vene armeesse.
  • Period: to

    I maailmasõda - Vabadussõda

  • Maanõukogu valimised

    Toimusid Eesti esimese rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse (täidesaatev võim, eesotsas Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts).

  • Demonstratsioon Petrogradis

    Eestlased avaldasid valitsusele survet ja korraldasid suure demonstratsiooni. Saavutati autonoomia ja Eesti ala ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks.

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Tsaar Nikolai II loobus troonist. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.

  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Nõuti Eesti autonoomiat. Avaldati survet Ajutisele Valitsusele.

  • Oktoobripööre

    Ajutine Valitsus kukutatakse Petrogradis. 27. oktoobril võtab Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Vallavalitsused asendatakse nõukogudega.

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Langetatud otsused:
    1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
    2. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandija Eestis Maanõukogu
    3. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

  • Saksa pealetungi algus

    Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud kuna punaarmee oli liiga nõrk.

  • Päästekomitee loomine

    Liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Olid mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes.

  • Manifest Pärnus

    Endla teatri rõdul luges Hugo Kuusner ette manifesti, mis kuulutas esimest korda Eesti Vabariigi.

  • Eesti Vabariigi Ajutise valitsuse moodustamine

    Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms

  • Eesti-Saksa kokkulepe

    Võim läks eestlaste kätte

  • Vabadussõda algus

    Algab Eestis Vabadussõda kui punaarmee Narvasse tungib
  • Period: to

    Vabadussõja etapid

  • Narva langemine

    Vallutatud Narvas kuulutas Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni, kui kõik inimesed olid linnast ära põgenenud kuna seda ei suutud üleval hoida.

  • Tartu langemine

    Eesti väejuhatus kaotas kontrolli linna üle ja punaarmee vallutas Tartu linna.

  • Vasturünnak Viru rindel

    Saabunud abivägede abil saadi enam-vähem võrdsele tasemele Punaarmeega. Alustati vastupealetungi Viru rindel, mis läks väga edukalt tänu soomusrongide ja laevastikule.

  • Tartu taasvallutamine

    Kuperjanovlased vallutasid soomusrongide abiga Tartu tagasi.

  • Narva taasvallutamine

    Narvat taasvallutati suure meredessandiga, mis ähvardas Sinimäed ümber piirata ja sundis punaväelased taganema. Peale Sinimägede langust vallutati ka Narva tagasi.

  • Paju lahing

    Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov.

  • Punaste pealetung Lõunarindel

    Punaarmee alustas Lõuna-Eestis suure pealetungi Võru suunas. Eesti väejuhatusel polnud suuri reserve kuskilt võtta ja oli oht kaotada suur osa Lõuna-Eestist. Veidi Virust eemal suudeti pealetung peatada.

  • Põhiseaduse vastuvõtmine Asutava Kogu poolt

    Tallinnas kogunes 23. aprillil Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse ja maaseaduse, mis võttis ära suure osa baltisakslaste maaomandidetest, mis siis lubati vabadussõjas osalenutele jagada. Lubadus saada endale lapp maad oli suureks motivatsiooniks sõduritele.

  • Võnnu lahing

    Tallinnas kogunes 23. aprillil Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse ja maaseaduse, mis võttis ära suure osa baltisakslaste maaomandidetest, mis siis lubati vabadussõjas osalenutele jagada. See lubadus saada endale lapp maad oli suureks motivatsiooniks sõduritele, ka punaste poolt sõdivatele, sest neile ei lubatud midagi, kuna maaomamine on kapitalistlik nähtus.

  • Vaherahu läbirääkimised

    Eesti ja valgeväelased taandusid lõpuks Narvani ja alustati vaherahu läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.

  • Tartu rahu

    Sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ning määrati ära Eesti idapiir. Rahuleping sai oma allakirjutamise asukoha järgi nimeks Tartu rahuleping.