-
Hunt (Canis Lupus)
Hundid, on suured kiskjad, kes elavad tavaliselt gruppidena. Nende hallikaspruun karvkate ja teravad hambad on kohandunud saakloomade jahtimiseks. Hundid on sotsiaalsed loomad, kellel on keeruline hierarhiline struktuur. Nad elavad peamiselt metsades, stepipindadel ja mägistes piirkondades aidates kontrollida saakloomade populatsioone ja säilitades seeläbi ökoloogilist tasakaalu. Kuigi hundid võivad olla inimestele ja kariloomadele ohtlikud, on nende roll looduses siiski hindamatu. -
Viigerhüljes (Pusa Hispida)
Viigerhüljes on Läänemeres elav suur hülgeart, kellel on hallikas või pruunikas karvkate. Nad veedavad suurema osa ajast vees, kuid külastavad ka rannikualasid, eriti pesitsemiseks ja poegade kasvatamiseks. Viigerhülged on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, koorikloomadest ja vähkidest. Nende arvukus on Läänemeres viimasel sajandil oluliselt vähenenud peamiselt inimtegevuse, nagu küttimine ja elupaikade hävitamine, tõttu ning nad on nüüdseks kaitsealuseks liigiks kuulutatud. -
Metssiga (Sus Scrofa)
Metssead on suured metsloomad. Neil on tugevad ja lihaselised kehad, mida katab tavaliselt tumepruun kuni must karvkate. Nad elavad peamiselt metsades ja lehtlates, kuid võivad kohaneda ka avatud maastikega. Metssea peamine toiduallikas on taimne, kuid nad võivad tarbida ka putukaid, usse ja isegi väiksemaid loomi. Metssead on ööloomad. Nad on oluline osa ökosüsteemist, kuid võivad mõnikord tekitada kahju põllukultuuridele ja muule inimeste varale. -
Mäger (Meles Meles)
Mäger on väike kiskja, kellel on tugev keha, lühikeste jalgade ja iseloomuliku valge triibuga nägu. Neil on tiheda karva all erksavärviline kasukas, tavaliselt must või pruunikas. Mägrad on öise eluviisiga loomad, kes elavad peamiselt maa-alustes urgudes, mida nad kaevavad oma teravate küünte abil. Nad on peamiselt taimtoidulised, toitudes juurtest, taimedest ja putukatest, kuid võivad tarbida ka väiksemaid loomi. Mägrad mängivad olulist rolli ökosüsteemi tasakaalustamisel. -
Metskits (Capreolus capreolus)
Metskitsel on pruunikas-kuldne karvkate. Isastel metskitsedel on ka sarved, mis kasvavad igal aastal ning võivad ulatuda kuni 30–40 sentimeetri pikkuseks. Metskitsed elavad peamiselt metsades, kuid võivad kohaneda ka põldude ja rohumaadega. Nad on peamiselt taimtoidulised, süües lehti, pungi, võrseid ja rohtu. Metskitsed on graatsilised ja ettevaatlikud loomad, kes suudavad hästi joosta ja hüpata, kasutades seda oskust potentsiaalse ohu eest põgenemiseks. -
Ilves (Lynx lynx, ka Felis Lynx)
Ilves on keskmise suurusega kassilane, kellel on lühike saba, tugevad jäsemed ja kõrvad. Neil on paks karvkate, millel on laiguline muster, mis varieerub sõltuvalt nende elupaigast. Ilvestel on suurepärane nägemine ja kuulmine, mis aitab neil jahti pidada, saagi hulka kuuluvad jänesed, närilised ja metslinnud. Nad elavad peamiselt metsades ja mägistes piirkondades ning eelistavad hoiduda inimtegevusest. -
Kobras (Castor)
Kobras on suur näriline, kellel on tihe pruun karvkate ja pikk, lame saba. Neil on teravad hambad, mis on kohandatud puude närimiseks. Koprad ehitavad jõgede ja ojade kallastele tamme. Kobraste tegevus mõjutab oluliselt ka nende ümbruskonna ökosüsteemi, luues elupaiku teistele loomadele ning muutes veekogude voogusid ja veetaset. Kobraste toitumine on peamiselt taimne, nad söövad lehti, rohtu ja puukoort. -
Nahkhiir (Vespertilionidae)
Nahkhiired on lendavad imetajad, kellel on tiibadeks muundunud esijäsemed, mis on kaetud nahaga. Neil on öise eluviisi jaoks kohandatud suurepärane kuulmismeel. Nahkhiired toituvad peamiselt putukatest, keda nad leiavad kajalokatsiooniga. Neil on oluline roll ökosüsteemis, aidates kontrollida putukate populatsioone. Nahkhiired võivad elada erinevates elupaikades, sealhulgas koobastes, puude õõnsustes ja inimeste ehitatud struktuurides. -
Rott (Rattus)
Rott on näriline. Nad on laialt levinud ja kohanemisvõimeline imetaja. Neil on pikk saba, teravad hambad ja suurepärane lõhnataju. Karvkatte värvus võib olla erinev, ulatudes pruunist hallini. Nad on ööloomad ja elavad peamiselt maapinnal, kuid võivad ka ronida ja ujuda. Rottide toitumine on mitmekesine, hõlmates teravilju, puuvilju, seemneid, putukaid ja isegi prügi. Nad on tuntud ka oma kiire paljunemisvõime poolest, mis võib põhjustada neid sageli kahjurina inimeste elupaikades. -
Pruunkaru (Ursus Arctos)
Karu on suur imetaja, kellel on tugev keha, lai pea ja lühike saba. Neil on tihe karvkate, mis võib varieeruda pruunist kuni mustani. Karud on osavad kiskjad, kuid nad toituvad peamiselt taimedest, sealhulgas marjadest, juurtest ja rohust. Neil on suured käpad teravate küüntega, mis aitavad neil kaevata ja jahti pidada. Karud on enamasti üksikud loomad. Eelistades elada metsades ja mägistes piirkondades, kuid võivad kohaneda ka erinevate keskkondadega. -
Lendorav (Pteromys volans L.)
Lendorav on väike näriline, kes elab peamiselt põhjapoolsetes metsades. Neil on tihe ja karvane saba, mida nad kasutavad tasakaalu hoidmiseks. Nad on tuntud oma võime poolest hüpata puult puule. Neil on pehme hall karvkate, mis muutub talvel paksemaks, ning suured silmad ja kõrvad, mis aitavad neil öisel ajal hästi orienteeruda. Lendoravad toituvad peamiselt puuviljadest, pähklitest ja seemnetest. -
Saarmas
Saarmad on väikesed kiskjad, neil on piklik keha, lühikesed jalad ja teravad hambad. Neil on tihe ja veekindel karvkate, mis võib varieeruda pruunist mustani. Saarmad on osavad ujujad, kes elavad peamiselt jõgede, järvede ja mererannikute lähedal. Nad toituvad peamiselt kaladest, aga söövad ka teisi veekogudes elavaid loomi, putukaid ja taimi. Saarmad on ööloomad, kes kasutavad oma suurepärast nägemist ja lõhnaaistingut jahi pidamiseks.