U G2A Presents: Geokronoloogiline skaala

Maa teke

4600 BCE

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimid säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Üks kõige tuntumaid ja aktsepteeritumaid teooriaid Kuu tekkeks on Theia hüpotees, mis põhineb ideel, et umbes 4,5 miljardit aastat tagasi põrkas Maaga kokku teine planeet nimega Theia. Selle tohutu kokkupõrke tagajärjel paiskus suur hulk materjali Maalt ja Theialt kosmosesse ning see materjal kogunes lõpuks kokku moodustades Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4 miljardit kuni 2.5 miljardit aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid esimesed eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Tekkis 3.8-3.5 mld aastat tagasi, sellele vahemikule viitavad kõige vanemad stromatoliidid

Stromatoliidid hakkavad arenema

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tsüanobakterite fotosünteesimise tõttu suurenes atmosfääri ja merede hapnikusisaldus, mistõttu sai evolutsioon kiireneda. Tekkisid mitmerakulised organismid. Lahknesid bakterid, ahred ja eukarüoodid. Toimus mitu suurt jäätumist, kus suur osa Maast oli kaetud jääga.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Leitud USA-s, Michiganis

Eukarüootide areng

1800 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimudest ja paljud selgrootute rühmad. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate arv. Mitmetel loomadel tekkis ka mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ortoviitsium

485 BCE

Kestis ajavahemikul 485 miljonit - 443 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääaja ja mereelu massilise välja suremisega

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Kestis 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad tulid maismaale, nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Esimesed maismaaloomad

430 BCE

Devon

419 BCE

Kestis 419 miljonit kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks. Ilmusid esimesed kahepaiksed, tekkisid esimesed metsad.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

368 BCE

Karbon

359 BCE

Kestis 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal katsid maismaad kolossaalsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sõnajalgade ka koldade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel surnud puudest kujunesid kivisöe lademed. Sellel ajajärgul tekkis teiste ajajärkudega võrreldamatu kogus kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, sealhulgas 2.5 meetri pikkune Arthropleura, osal putukatest tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Arthropleura

345 BCE

Oli kõige suurem maismaalülijalgne Maa ajaloos, ulatudes kuni 2.5 meetrini. Eksisteeris 345-290 mln a t.

Perm

300 BCE

Kestis 299 mln kuni 252 mln a t. Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri sisealas oli kuiv kõrb karmi kliimaga. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid seal elada. Permi ajastu Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus suri 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine lasi neil muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 miljonit aastat tagasi kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid aegamööda välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestis 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.

Esimesed mesilased

130 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66 miljonit aastat tagasi kuni 23 miljonit aastat tagasi. Pärast hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid leas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud preeriad ja savannid.

Dinosauruste välja suremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

54 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23 miljonit kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima konnad, maod, laululinnud, hiired ja rotid. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased inimlased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mille tõttu toimus mitmeid jääaegu. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvanternaar

2 BCE

Kestab ajavahemikul 2.5 miljonit aasta tagusest ajast kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkeni. Ajastu jooksul on välja surnud paljud liigid, kelle suremist seostatakse inimese tegevusega.