Eesti ajalugu 1900-1950

1905. aasta revolutsioon

1905

Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril (vkj 17. oktoobril) manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks".

Eesti Esimeses maailmasõjas

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

https://www.youtube.com/watch?v=5uKGKglaEjY

Kuiv seadus

Sep 5, 1914

1. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) kuiv seadus.

Saksa ristleja SMS Magdeburg

Sep 8, 1914

Saksa ristleja SMS Magdeburg sattus Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks. Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli

Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele

May 1, 1915

1. aprillil 1915 kell 21 olid läbi Irbe väina sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 kaptenleitnant Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja Thetis ja hävitaja S 148 olid ootel Kura kurgus. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti Ruhnu tuletorni peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat pardal dessantrühmad.

Pärnu rünnak

Aug 20, 1915

Toimus viie laevaga rünnak Pärnule, ristlejad Augsburg ja Graudenz ning kolm hävitajat. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati muulide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik Aleksandr Rodzjanko kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim Waldhofi tselluloosivabrik,

Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus

Sep 29, 1917

1. septembril 1917 alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid Tagalahes ja Pammana poolsaarel 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat.

Iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 24, 1918

1. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti kogu riiklik võim Eestis. Kasutades ära olukorda, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end 24. veebruaril 1918 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematenõukogu (Vanematekogu) poolt vastuvõetud Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks vabariigiks

Vabadussõda

Nov 28, 1918

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida.

Tartu Ülikool

Dec 1, 1919

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.[3] Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati Academia Gustaviana. Ülikooli ajaloos on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. Aastail 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Eesti Vabariigi põhiseadus

Jun 15, 1920

Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal.

1. Eesti Vabariigi President

Apr 24, 1938

Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes, riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

1. augustil 1939 allkirjastasid NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop Mittekallaletungilepingu Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ning selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks.

Teine maailmasõda

Sep 1, 1939

https://www.youtube.com/watch?v=1TxtCe6U0Cg Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist

Juunipööre

Jun 21, 1940

Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Suvesõda

Jun 22, 1941

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta 22. juunist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Jan 1, 1944

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel. See algas jaanuaris 1944 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lõppes Eesti Vabariigi taastamisega augustis 1991 ja Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimisega Eestist augustis 1994.

Suur põgenemine

Sep 19, 1944

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks.

Märtsiküüditamine

Mar 25, 1949

Märtsiküüditamine oli 1949. aasta 25. märtsist kuni 28. märtsini aset leidnud Nõukogude Liidu võimude korraldatud Eesti elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaale, peamiselt Vene NFSV Siberi piirkonda ja vähesel määral Kasahhi NSV-sse. See oli osa suuremast, kõiki kolme Balti riiki hõlmanud salastatud sõjalisest operatsioonist Priboi (eesti keeles 'murdlaine').