-
Fosforiidikampaania.
Alates 1. maist hakkasid tudengid kandma kollaseid protestisärke. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aastal lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. -
Isemajandav Eesti.
Isemajandav Eesti ehk IME oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. -
Loomeliitude ühispleenum.
- aasta loomeliitude ühispleenum, mille valmistas koos Loomeliitude kultuurinõukoguga ette pleenumi orgkomitee Jaak Alliku juhtimisel toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses ENSV Ülemnõukogu istungite saalis. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust “Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum” ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel.
-
Laulev revolutsioon.
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis (laiemalt ka koos Läti ja Leeduga) aastail 1987–1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSVLi okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. -
Interliikumine.
- aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.
-
Suveräänsusdeklaratsioon.
16.novembeil 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. -
Üleminekuperiood.
- märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine.
-
Eesti taasiseseisvumine.
Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. august 1991. aastal vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvumisest''.
