eesti ajalugu

Fosforiidikampaania algus

Apr 3, 1987

1. aasta alguses sai avalikuks Nõukogude võimude kava rajada Kirde-Eestisse uus fosforiidi kaevandamise piirkond, mis oleks rikkunud sadu ruutkilomeetreid keskkonda ning toonud Eestisse uue migrantide laine.See tekitas rahvas suurt pahameeletormi, eriti aktiivsed olid Tartu Ülikooli üliõpilased, kes korraldasid 3. aprillil aulakoosoleku fosforiidikaevandamise sotsiaalsete ja ökoloogiliste tagajärgede küsimuses.

MRP-AEG loomine

Aug 15, 1987

1. augustil 1987 oli Tiit Madisson koos teiste endiste poliitvangidega organiseerinud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG). Selle eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.

IME-projekti esitamine

Sep 26, 1987

1. aasta 26. septembril esitasid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma (pildil kõik neli) ettepaneku viia Eesti üle täielikule, NSVL-i keskvõimust sõltumatule isemajandamiseleIsemajandav Eesti ehk IME.Plaan maa majanduslikust autonoomiast tekitas kohalikes võimurites aga suurt vastumeelsust, eriti teravalt kritiseerisid seda ministrite nõukogu ja plaanikomitee juhid.

Eesti Muinsuskaiste Seltsi loomine

Dec 12, 1987

1. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mille esimeheks sai Trivimi Velliste (fotol) ja mis asus tegelema kultuurimälestiste kaitsmise, tuvastamise ja ennistamisega.Juba paari aasta möödudes hakati muuhulgas taastama ka Vabadussõja mälestusmärke. Lisaks ametlikule põhitegevusele asus EMS peagi tegelema ka rahvuspoliitikaga ja kujunes aluseks mitmele erakonnale, millest tuntuimaks sai "Isamaa".EMS-i enda algus oli aga vaevaline, sest Nõukogude võimud kahtlustasi

Rahvarinde idee sünd

Apr 13, 1988

1. aprill 1988 Rahvarinde idee sünd telesaates “Mõtleme veel”. Edgar Savisaar tegi ETV otse-eetris ettepaneku luua Rahvarinne.

"Eestimaa laul"

Sep 11, 1988

1. septembril 1988 toimus Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde poolt organiseeritud massiüritus "Eestimaa laul", kus osales ligikaudu 300 000 inimest. Tegemist oli ilmselt kõige rahvarohkema üritusega Eesti ajaloos. Üritusel võttis sõna ka Trivimi Velliste, kes nõudis esmakordselt laiema avalikkuse ees Eesti iseseisvuse taastamist.

ERSP

Nov 7, 1988

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates[viide?].
ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 1988–1995.

Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine

Nov 16, 1988

1. novembril toimunud ENSV Ülemnõukogu istungil, mida juhatas Vaino Väljas, otsustati vastu võtta suveräänsusdeklaratsioon. See tähendas sisuliselt ühepoolset autonoomia väljakuulutamist, Eesti territooriumil muutusid ülimuslikuks kohalikud seadused ning keskvõimu otsused pidid järgnevalt enne jõustumist saama Ülemnõukogu heakskiidu.

Balti kett

Aug 23, 1989

1. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti riikide rahvarinnete ühisaktsioon, mille tulemusena moodustasid umbes 2 miljonit inimest 600 kilomeetri pikkuse inimketi Tallinnast Vilniuseni. Aktsiooni eesmärgiks oli tõmmata tähelepanu tõsiasjale, et kuritegeliku pakti tagajärjed on senimaani jõus ning Balti rahvad on kaotanud iseseisvuse.Balti ketiks nimetatud üritus äratas maailmas palju tähelepanu ning tekitas Moskvas tõsist ärevust. 27. augustil nimetas

Eesti Kongressi valimised

Feb 24, 1990

1. aasta 24. veebruarist kuni 1. märtsini toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales 591 508 inimest, sealhulgas 557 613 õigusjärgset Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat.Kongressi koosseisu valiti 499 delegaati ja 43 kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Tegemist oli rahvaalgatuse korras loodud rahvaesindusega, mis seadis enda eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

Üleminekuperioodi väljakuulutamine

Mar 30, 1990

1. märtsil kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi Eestis, mis pidi lõppema riikliku iseseisvuse taastamisega. Samuti deklareeriti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee koostöö vajalikkust iseseisvuse taastamisel, mis pidi toimuma õigusliku järjepidevuse alusel.

Augustiputš

Aug 19, 1991

1. augustil toimus Moskvas riigipöördekatse, mida hakati hiljem nimetama augustiputšiks. Selle käigus püüdsid vanameelsed kommunistid tagasi pöörata Gorbatšovi ajal toimunud uuendusi, isoleerides viimase Krimmi suvilasse ja püüdes Venemaad juhtivat Boriss Jeltsinit kukutada.Kahe päeva pärast oli pingeline olukord aga lahenenud putšide kahjuks, sest sõjavägi keeldus neid toetamast ja rahvas hoidis selgelt Jeltsini poolele.

Iseseisvuse taastamine

Aug 20, 1991

1. augustil oli olukord Eestis muutunud väga ärevaks, sest Nõukogude väeüksused valmistusid Tallinnas üle võtma strateegilise tähtsusega asutusi, kardeti ka Ülemnõukogu laialiajamist. Seetõttu otsustasid Eesti rahvusradikaalid ja Ülemnõukogu oma erimeelsused lõplikult kõrvale heita ning koostasid vaid ühe päeva jooksul mõlemat poolt rahuldava deklaratsiooni Eesti iseseisvuse taastamisest, mis Ülemnõukogus ka vastu võeti.