-
Revolutsioon Eestis
1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused. Mõningad põhjused: 1) kodanikuõiguste ja demokraatia puudumine 2) Parteide ning ametiühingute tegevus oli keelatud 3) Venestuspoliitika
Tulemused: 1) Oktoobrimanifest 2) venestuspoliitika vähendamine
16.oktoober 1905 Uue turu veretöö -
Veebruarirevolutsioon
Tsaari kukutamine, Eesti alade ühendamine, kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad, demokraatlikud vabadused ning parteide legaliseerimine, Maapäev. -
Oktoobripööre
Enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Maapäeva koosolekul otsustati: 1) Eesti tulevase riigikorra peab määrama rahva poolt valitud Asutav Kogu 2) kuni selle kokkuastumiseni on kõrgeimaks võimuks Maapäev
Enamlased hakkasid populaarsust kaotama -
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
Sakslaste pealetung, Eesti Päästekomitee, 24.veebruaril 1918 Kuulutati välja Eesti iseseivumine. Eesti Ajutine Valitsus (Peaminister K.Päts) -
Period: to
Saksa okupatsioon
Saared okupeeriti 1917.a oktoobril, Saksastamine, 11 november 1918 alustas Eesti Ajutine Valitsus saksa okupatsioonivägedelt võimu ülevõtmist. -
Period: to
Vabadussõda
Nõugokude Venemaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust, Landeswehri sõda, Võidupüha - 23.juuni 1919 Võnnu lahing, Asutava kogu valimised, (Maaseadus - 1919. oktoober) (Põhiseadus- 1920 juuni), Tartu rahu(2.veebruar 1920), -
Period: to
Vaikiv ajastu
1920-1934 demokraatlik parlamentaarne riigikord, 1930- sisepoliitiline kriis, 1938.a K.Päts Eesti esimeseks presidendiks. -
Molotov-Ribbentropi pakt
Eesti jäi NSV Liidu mõjusfääri, Saksamaa alustas Poola vastast sõda, 28. sept 1939 baaside leping
Umsiedlung -
Period: to
Nõukogude okupatsioon
Tööstuse natsionaliseerimine, 1941 juuniküüditamine -
Juunipööre Eestis
NSVL okupeeris Eesti, -
Period: to
Saksa okupatsioon
Saksastamine ja natsionalismi peale surumine -
Taasiseseisvumiskatse
Otto Tief'i valitsus, Eesti taasiseseisvumiskatse luhtus -
Gorbatšovi reformid ja uus ärkamisaeg
M.Gorbatšov valiti NLKP KK peasekretäriks. Riik oli kriisis ning sellest väljumiseks algatats Gorbatšov perestroika, senine karm tsensuur lõdvenes -
Fosforiidikampaania
Rahvas protestis Virumaal fosforiidi kaevandamise vastu, kaevandamisest loobuti. -
MRP-AEG
Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine, nende eesmärgiks oli MRP avalikustamine ning selle tagajärgede likvideerimine. MRP-AEG organiseeris ka esimese kommunismi vastase poliitilise meeleavalduse Tallinnas Hirvepargis 1987.23.augustil -
Isemajandava Eesti kontseptsioon
Eesti NSV täielik isemajandamine, turumajandus, oma raha, Valitsuses sai see karmi kriitika osaliseks aga rahva seas leidis see poolehoidu. -
EMS
Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon. -
ERSP
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamine. ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile Alternatiivne partei Eestis. -
Aastapäevad
EMS-i ja ERSP poolt organiseeritakse esimest korda avalikud Tartu rahu aastapäeva (2.02.1988.a. Tartus) ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamised (24.02.1988.a. Tallinnas) -
Period: to
Laulev revolutsioon
See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused, Nendel üritustel toetati sõnavõttudes Gorbatšovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. -
loominguliste liitude ühispleenum
Kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist jne. -
RR
Rahvarinne kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsiooniks. -
Eestis on välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad
A) Radikaalid/Rahvuslased: esindajad ERSP; EMS jne, need liikumised panid aluse kodaniku komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine, 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi
B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: esindajad RR, EKP, pooldasid mõõdukaid reforme, Moskva vastuollu ei tahtnud astuda, vaid oldi nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimuga, kui Eesti saab laialdase autonoomia
C) Impeeriumimeelsed jõud: Esindajad Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu, Oldi vastu Eesti -
Võimuvahetus EKP juhtkonnas
Senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Moskva lootis seda tehes tekkinud pingeid maandada. -
ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni
NSV ja Liidu keskvõimu ja Eesti suhte aluseks pidi saama liiduleping, eesti keel kuulutati riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, sini-must-valge lipp -
Balti kett
Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, osalejaid 2 miljonit, 600 km pikk, Nõuti MRP avalikustamist, omariiklust Balti liiduvabariikidele -
Eesti Kongressi valimised
Selle taga oli iseseisvusliikumise radikaalne suund, viimasel hetkel ühinesid RR ja EKP, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam -
Eesti NSV Ülemnõukogu valimised
Demokraatlikud valimised, presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli, valitsusjuhik Efgar Savisaar -
Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi
Pidi lõppema iseseisvuse taastamisega, Eesti NSV hümni, vapi ja lipu kasutamine, Eesti Vabariigi nimetus -
Period: to
Pingete suurenemine Balti liiduvabariikides
Põhjused:
1) Iseseisvumis vastased meeleavaldused
2) Lätis ja Leedus korraldati jõuoperatsioone, millega loodeti neid sundida oma eesmärkidest loobuma
3) Liidulepingu pealesurumine
4)NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega
5) Majandus langus kogu NSV Liidus, kaasaarvatud ka Eestis -
Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses
sellega sooviti ennetada Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Eestis toetas 77,8% Eesti Vabariigi iseseisvumist ning sõltumatuse taastamist -
Period: to
Augustiputš
riigipöördekatse, millega moodustati Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, Gorbatšov pandi, kuulutati välja erakorraline seisukord -
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta
Mõõdukas ja radikaalne tiib jõudsid kokkuleppele, Põhiseadusliku Assamblee moodustamine -
Period: to
Välisriigid hakkavad tunnustama Eesti iseseisvust
Esimesena Island, seejärel ka paljud suurriigid, 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit -
Kinnitati uus Põhiseadus
-
Oma raha
Üleminek turumajandusele -
Presidendi ja Riigikogu valimised
Esimeseks taasiseseisvunud Eesti presidendiks L. Meri, valitsusjuhiks M.Laar, Eesti Kongress lõpetas tegevuse -
Juulileping
Venemaa väed lahkusid Eestist, baasid likvideeriti, See sündmus tähistas lõplikku Eesti taasiseseisvumist