100-aastane sõda

Sõja algus

1337

Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks
(tema vanaisa oli olnud Prantsusmaa kuningas Philippe IV).

Normanni vallutus

1346

Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066. Pärast võitu 14. oktoobril 1066 toimunud Hastingsi lahingus, kus William võitis Inglismaa kuningat Harold II, sai ta tuntuks William Vallutajana.
Allikas-Wikipeedia

Must surm

1348

Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1] Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri selle
Allikas-Wikipeedia

Poitiers' lahing

1356

Esimesena ründasid inglasi prantsuse rüütlid. Inglise väes oli palju Walesi mägilasi, kes olid relvastatud hiigelsuurte terasvibudega. Nendega lasti 3 jala ikkusi nooli hobuste pihta, mis lõpuks halvas rüütlite rünnaku. Järgmisena ründas prantsuse jalavägi, mis löödi tagasi veel enne kui kõik ründajad olid jõudnud lahingusse astuda. Viimaks astus lahingusse Jean oma allesjäänud väega.
Allikas-Wikipeedia

Pariisi ülestõus ja źakerii

1358

Žakerii oli 1358. aastal Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaal toimunud talupoegade mäss. Talupoegade pilkenimi oli Jacques, mille järgi hakati seda ülestõusu nimetama žakeriiks (jacquerie).

Calais´rahu

1360

Prantsuse kuningas John pidi oma tiitli päästmiseks sõlmima calai rahu kaotades kolmantiku Prantsusmaa aladest

sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi

Jan 6, 1412

1. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.

Jeanne d´Arc läks kuninga jutule

1429

Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.

Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi

1430

Jeanne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina.

Jeanne d´Arc põletati tuleriidal

1430

kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku

Sõja lõpp

1453

Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.

– Paavst tühistas otsuse

1456

pealinnaks saab Toledo Paavst Bonifatius II määras Vigiliuse oma järeltulijaks, kuid vaimulikkonna vastuseisu tõttu tühistas hiljem oma otsuse