Geokronoloogiline skaala Sofi-Riin A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärit stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arenesid algelised eluvormid.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele, Maa oli ulatuslikult kaetud jääga, tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmd: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid algul väikese ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, näiteks käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid ka tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Esimesed roomajad

315 BCE

Perm

299 BCE

Kestus 0,299 - 0,252 mld aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiilglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus väljasuremine ja dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

250 BCE

Ligikaudu 230 miljonit aastat tagasi, triiase perioodil, ilmusid dinosaurused, mis arenesid roomajatest. Plateosaurus oli üks esimesi suuri taimtoidulisi dinosauruseid, palju suuremate sauropoodide sugulane. Ta kasvas umbes 9 meetri pikkuseks. Enamus dinosaurustest olid taimetoitlased, kuid oli ka loomtoidulisi.

Imetajate ilmumine

210 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Endiste loomade asemele ilmusid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tulid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis said varsti domineerivaks kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid primaadid. Ajastu alguse oli kliima soe ja niiske, metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Kvarternaat

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimeste vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid on välja surnud, mida seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.